Arvustus: Ainult tõeline visadus toob Ameerika õigluse
Kõik vesterni žanri juurde kuuluvad elemendid on olemas. Need filmisõbrad, kes peavad lugu hobustest, laia servaga kaabudest ja Colti revolvritest, võivad filmi „Tõeline visadus” nautida täie rinnaga. Nagu ka sama filmi nelikümmend aastat tagasi vändatud esialgset versiooni, kus peategelast mängis legendaarne John Wayne.
Aga vigurimehed vennad Coenid ei oleks nad ise, kui nad poleks filmi lahustanud mingeid omi konkse, mis püstitavad igasugu küsimärke ja tekitavad mõtteid, mis väljuvad ühe tavalise vesterni raamidest.
Filmis on olemas oma kanooniline antikangelane, kaabakas Tom Chaney (Josh Brolin), kes filmi alguseks on juba maha lasknud peategelasest noorukese neiu Mattie Rossi (Hailee Steinfeld) isa. Õigupoolest koosnebki film Mattie kättemaksuaktsioonist. Chaney on muu poolest lausa stereotüüpne vesternilurjus, kuid eriliseks teeb ta see, et vaatajate ette ilmub ta alles filmi viimases veerandis – ebatüüpiliselt vesterni mallidele, kus võitlust mustade ja valgete jõudude vahel näidatakse filmi algusest lõpuni. Ent lurjus on kaadri taga kogu aeg olemas ja tema jälitamine pakub piisavalt pinget ka sedaviisi.
Bridges väärib Oscarit
Küll aga on täiesti ebatüüpilised filmi peategelased, kes peaksid justkui head olema. Föderaalvalitsuse šerif Rooster Coburn Jeff Bridgesi kehastuses on kõike muud kui Peeter Positiiv. Kui Bridges selle rolli eest pühapäeval Oscari saaks, oleks see igati õiglane, sest nii mitmekülgselt ja vastuoluliselt mängitud ameerika meest annab otsida. Joodik, julmur, kelkija, ja ometi palkab Mattie Ross just šerif Coburni oma isa surma eest kätte maksma. Mingi kukupai ei ole ka Texasest pärit seadusesilm LaBoeuf (Matt Damon), kes jälitajatega liitub.
„Tõeline visadus” on lavastatud just sellisel viisil, et vägisi kerkivad selles loos üles tõe ja õigusega seotud küsimused. Mõrva asutakse klaarima alles pärast seda, kui 14-aastane tüdruk oma dollarid välja käib. Ja selle tüdruku õiglusehimu on sedavõrd suur, et saab kättemaksu mõõtmed. Huvitav on filmis seegi, et Mattie ja LaBoeufi ladinakeelsete elementidega dialoogist selgub, et nad teavad küll, mis seadus on. Kuid see küsimus, kes seaduse järgi käib, jääbki filmi lõpuni ebaselgeks.
Vestern vastandab head ja halvad inimesed ka loodusega. See toimub „Tõelises visaduses” võluvalt ja lausa maagiliselt. Film on pildiliselt haruldaselt ilus, selles on avaraid tasandikke, mägesid ja ka metsane indiaanlaste reservaat, kus sügisesed puud loovad justkui võlumaailma. Jälle on žanri nõuded täidetud ja tehtud natuke enamgi.
Film viib vaatajad Ameerika kodusõja järgsesse aega, kuid väga sagedasti tunneb seal ära tänapäeva. Kuidagi tuttav paistab sealne vägivald, mida kasutatakse seaduse nimel ja abil. „Tõeline visadus” on üks suur ja sügav Ameerika lugu selles mõttes, et räägib ilustamata ja ausalt, mis asi see Ameerika ja ameeriklased on.
„Tõeline visadus”
„True Grit”, USA 2010
Stsenaristid ja lavastajad: Ethan ja Joel Coen
Osades: Jeff Bridges, Hailee Steinfeld, Matt Damon, Josh Brolin, Barry Pepper
Kinodes alates 18. veebruarist
