Alo Mattiiseni ajaga silmitsi
[Alo Mattiisen. CD plaat "Ajaga silmitsi". 30. mail Estonia teatri Talveaias.]
Alo Mattiiseni süvamuusikat tuntakse küllaltki vähe ning probleem on ehk selles, et oma loomingu süvasuundumust ei jõudnudki helilooja tegelikult välja arendada.
Alo Mattiiseni (1961-1996) esimesel surma-aastapäeval jõudis avalikkuse ette erksa ajanärviga kunstniku loomingu vähemtuntud osa. Esitleti arhiivimaterjalil põhinevat autoriplaati Mattiiseni süvamuusikast - "Ajaga silmitsi".
Kogumik ilmus Eesti Raadio väljaantava CD-seeria 14. plaadina ning sellele on koondatud Alo Mattiiseni peamiselt 80-ndatest pärinev kammer-, sümfooniline ja mittekommertsiaalne elektrooniline muusika. Valiku tegid Alo Mattiiseni elukaaslane Katri Varbola ning Klassikaraadio juht Tiia Teder, kes oli ka "Ajaga silmitsi" produtsendiks.
Oma sõnavõtus meenutas Tiia Teder Alo Mattiiseni lühiajalist töötamist Eesti Raadio toimetajana ning tõdes, et Klassikaraadios kõlab Mattiiseni süvamuusika praegugi üsna sageli, eriti tema "Dramaatiline avamäng" (1986) sümfooniaorkestrile, mis salvestati Peeter Lilje (1950-1993) dirigeerimisel.
Alo Mattiiseni Fondi nõukogu liige Erkki-Sven Tüür meenutas oma, kuidas nad Aloga arutasid süvamuusika kompositsiooniprobleeme: "See väljund oli talle äärmiselt tähtis, hoolimata sellest, et jäi mõningal määral levimuusika probleemistiku varju."
"Ajaga silmitsi" on Alo Mattiiseni neljas CD ning kui vinüülplaate ka arvestada, siis viies album (plaat "In Spe" on nii vinüülis kui ka laserkettal). Kogumiku pealkiri on tähendusrikkam kui esmapilgul tunduda võib. Alo Mattiisen oli ajaga silmitsi terve oma lühikese loomeaja. Eesti rahvale said "Viis ärkamisaegset laulu" (1988) tärkava vabadusliikumise sümboliks - Mattiisen puudutas eksimatult tolleaegset ajanärvi, eesti rahva vabadusmõtte tuiksoont. Meenutagem, et helilooja on reageerinud aja valupunktidele ka varem ("Ei ole üksi ükski maa", 1987) ning läbi sõbraliku iroonia hiljemgi ("Eestile on kombeks", 1994).
Kuid ajaga silmitsiolemisel on ka oma varjuküljed. Oma loomingu süvasuundumust ei jõudnud helilooja lõpuni välja arendada. Aeg, millega Alo pidevalt silmitsi oli, sai lihtsalt enne otsa. Tema laulud, filmimuusika, elektroonilise muusika süvaprojektid - kõike seda oli ikkagi väga palju, et ühe isiksuse piiridesse ammendavalt mahtuda. Keegi ei saa olla lõputult universaalne, ei suutnud seda ka Alo Mattiisen, kuigi kunstnikuna ta seda muidugi püüdis. Plaadi "Ajaga silmitsi" oluline tähendus seisneb võimaluses teadvustada endale Alo Mattiisenit kui heliloojat, kes oma üldtuntud laululoomingu kõrval oli ajaga silmitsi ka süvamuusika probleemides.
IGOR GARShNEK
 |
  |
 |
