Ägedamaid vaidlusi põhjustas proosa
Näidendipreemia nominendid jäid välja kuulutamata, kuna statuut lubab hinnata vaid trükis ilmunud näidendeid ja nende hulk on liiga väike (mullu tosin), et nominendikohti adekvaatselt täita. Esitasime ettepaneku, et näidendipreemiat hakataks jagama iga kahe aasta tagant.
Kuna proosas polnud 2009 nii tugev aasta kui luules, nihkus tasakaal paigast: proosa nominente tuli neli ja luule omi kuus, maksimum, mida statuut lubab. Proosas oli žüriil küll ka kõige ägedamaid vaidlusi, ent koos oli sõbralik seltskond, kus kellelgi polnud kindlat ideoloogilist liini või kinnismõtteid, mida ta oleks tahtnud läbi suruda. Vähene nominentide hulk võiks ju olla proosakirjanikele ka signaal, mis motiveerib pingutama.
Esseistikas jäi sõelale tõsine esseistika, lapsepõlvemälestusi ja muud memuaristikat sinna kõr-vale ei pandud. Vabaauhind lubab tähelepanu juhtida eri laadi tänuväärsetele ettevõtmistele ja neidki sai meie jaoks kuus.
 |
  |
 |
