Abraham’s Café – kohvik, kus kuulatakse rohkem kui tantsitakse

Eesti Päevaleht
                 
Abraham’s Café – kohvik, kus kuulatakse rohkem kui tantsitakse
Kaks meest Abrahami kohvikust, kitarrist Madis Meister ning akordionist ja laululooja Kaspar Uljas
Foto: Tanel Meos
Täna merepäevadel esinev Abraham’s Café teeb muidu tõsist keeruliste käikudega džässi, aga vahel läheb rokivärgiks kätte.

Selleks ei pea olema Valter Ojakääru mõõtu džässiteadlane, et näha, kui kitsuke on tegelikult eesti džässiskeene. Helehäälsed neiud – olemas! Palju esinevad pillimehed – olemas! Suur festival – mnjaa! Värsked ideed ja eksperimendid – hmm, mitte eriti. Ja siis äkki see bänd! Juudi klezmer ja araabia rahvamuusika on neil seotud nüüdisaegselt kõlavaks nüansseeritud džässiks, kus on harmooniat ja positiivsust, millest unistab iga Iisraeli ja Palestiina vaherahu eest võitleja. Selleks eredaks kalaks väikeses akvaariumis on veidi rohkem kui kaks aastat tegutsenud ansambel Abraham’s Café, mille kunstiline juht ja lugudekirjutaja on 22-aastane akordionist Kaspar Uljas.


Pillimehed said kokku ja sõpradeks Otsa muusikakoolis koos õppides ja panid bändi kokku, et eksamiülesannet täita. Stiilini jõuti pooljuhuslikult, mingit muusikavälist sidet neil Lähis-Ida rahvastega pole. „See on nii lahe muusika, mida lihtsalt võiks mängida,” ütleb Uljas pretensioonitult. „Meil on bändis sellised pillid ka nagu akordion ja klarnet, mis pole džässis nii tavapärased, aga see muusika kõlab nendel pillidel üsna loomulikult.”

Abraham’s Café ei pelga ka väikeseid esinemispaiku ja vähest publikut. „Oleme noor bänd ja tahame suurematele lavadele pääseda, aga praegu on võimalik ennast kuuldavaks teha väiksemates kohtades esinedes,” on Uljas kannatlik. Täna õhtul on nad merepäevade džässilaval, järgmisel nädalal Lätis Positivuse festivalil. Ansambli ambitsioonid popimaailmas pole aga teab kui suured. „Ma usun küll, et meil on võimalik saada sama kuulsaks kui näiteks Ewert and The Two Dragons, aga meie publik on teistsugune, kitsam ring. Ja põhiline pole saada masse saalidesse, vaid et muusika jõuaks võimalikult paljude inimesteni, keda see tõeliselt huvitab,” kinnitab Uljas ja paistab, et ta on olemuselt rohkem muusik kui artist.

Pealegi ei näe nad ennast üldse bändina, kelle saatel võiks tantsupõrandal poognaid tõmmata. „Meil on rohkem kuulamise kui tantsimise muusika. On palju eri taktimõõte, mitte üks kindel biit nagu klubis. Selle ettearvamatu rütmika järgi on tõenäoliselt üsna keeruline tantsida,” räägib kitarrist Madis Meister. „Aga mõned on hakkama saanud küll. Tantsitavus sõltub muidugi ka sellest, kus parasjagu esineme. Oleme mänginud tihti Von Krahlis, kus keeratakse heli päris valjuks. Ja kui esinemine on kell kaks öösel, siis läheb tavaliselt ikka mingiks rokivärgiks kätte. Lood omandavad teise mõõtme.”

Varsti jõuab dilemma – tantsida või kuulata – bändi fännide kodudesse. Septembris annab Abraham’s Café oma plaadi välja. „Sain Uno Naissoo auhinna ja Eesti Raadio kinkis meile kolm päeva stuudioaega. Saime seitse lugu linti. Miksida saame tasuta muusikaakadeemia stuudios,” kirjeldab Uljas bändi autonoomiat.

Keeruline lugu akordioniga

„Esimese loo, mille üle uhke võin olla, kirjutasin 15-aastaselt. Sain selle eest teise koha muusikakooli omaloominguvõistlusel,” rääkib Uljas, kes komponeerimist on õppinud vaid Otsa-koolis valikainena. Sügisel läheb ta Eesti muusikaakadeemiasse akordionit õppima. Pärast Otsa-kooli lõpetamist saatis ta kirju ka Soome ja Hispaania konservatooriumidesse, aga igalt poolt vastati, et neil pole akordioni eriala.

„Minu pilliga on see lugu, et see pole džässmuusikas väga populaarne. Olen natuke selline autsaider.” Kuigi Uljas jõudis akordioni juurde juhuslikult – ema valis eriala, sest kodus oli pill lihtsalt olemas –, siis seda ta jätta ei kavatse.

Miks te aga üldse bändi teete? „Kui raha peale mõelda, siis võiksime selle asja ära lõpetada. Oleme päris vaesed, maksame bändile ise peale,” naerab kitarrist Madis Meister. „Mina tunnen küll, et tahan head mussi teha ja leida sellele mingi väljundi. Nagu ongi see bänd,” ütleb Uljas. Noored on ikka idealistid, ja hea on.Abraham’s CaféKoosseis:
Marten Altrov – klarnet
Kaspar Uljas – akordion
Madis Meister – kitarrid
Sergei Šegurov – bassid
Tõnis Kuusk – trummid
Esinemispaigad: Tallinn Music Week, Viljandi pärimusmuusika festival, Võru ja Tartu akordionimuusika päevad, džäss-improvisatsiooni festival Visioon, Soome Joensuu festival PopkatuFrontmanKaspar Uljas
Sündinud 1990

Lõpetanud
Georg Otsa nimelise muusikakooli 2011.

Tänavu võitis
Naissoo noorte loomingukonkursil looga „Los Pescadores” peapreemia.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 0 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused