Sügissemestri avaloengu pidas norralane Haakon Rasmussen arhitektuuribüroost 3RW. Tema mitmetahuline ja rohkelt mõtteainet pakkuv loeng näitlikustas Norra praktikate näitel, kuidas meie kuvand, soovunelm (loodus-, tehis-) maastikust hakkab mõjutama seda, mismoodi me keskkonda enda ümber kujundame, samal ajal kui peaksime keskenduma hoopis keskkonna tegelikele reaalsetele probleemidele ja väärtustele. Rasmussen selgitas oma loomingu varal, milliste metodoloogiliste võtete, lähenemise, taktikate ja strateegiate abil on tal endal õnnestunud jõuda arhitektitöös lähemale „tõele”: kuidas olla iseenda, oma eriala ja seeläbi kogu ühiskonna vastu ausam, siiram ja seega „kasulikum”.

Arhitektuuris on peale ruumilise kindlasti oluline koht ka verbaalsel väljendusel. Seda on vaja selgitamaks igasuguse sekkumise või sekkumata jätmise tagamaid ja põhjusi, ilma milleta ei pruugi laiemal üldsusel õnnestuda ka ruumilisi tulemusi päris adekvaatselt hinnata. Lektorid, kes on palutud sarja raames projekte ja uurimistöid esitlema, on siiani olnud head esinejad, kes oskavad oma eksperimentaalseid töid ja tegemisi, ideid ja mõttesuundi artikuleerida nii akadeemilisel kui ka argisel tasandil. Oskussõnavara leiutamine käib siin käsikäes tärkavate tehnoloogiate arendamise ja uute materjalide katsetamisega.