70 aastat Rakvere teatri hiilgust ja viletsust
Vaevaliselt, hambad risti, läbi halli kivi, valmis teater alles 1940. aastaks. Idee autor, hullu poeedi vend Jakob Liiv ise oma kätetööd ei näinudki.
Provintsis ja pealinnas teatri tegemine erinevad nagu siga ja kägu. Aga need, kes on väiksemas linnas seda teed käinud, näevad teatrimaailma terviklikumalt kui üksnes metropolis tegutsejad.
70-aastase Rakvere teatri hiilgusest ja viletsusest räägivad viis meest, kel kõigil on olnud tähelepanuväärne roll Eesti väikseima teatrilinna loos.
Sünnipäevapidu peetakse Rakveres 26. veebruaril.
Raivo Trass
Rakvere teatri peanäitejuht 1977–1985
Uje ja kahupäine Trass tõi Rakverre tagasi elujõulise teatri ja tagastas virulastele Jaan Krossi abiga „Rakvere romaanist” sündinud „Rakvere romansi” kaudu oma linna ajaloo. Trassi ajal on tänini virulaste mälus samasugune sära kui kõigile eestlastele ammusel Rootsi ajal. Selline, mille kohta eriti ei teata, aga usutakse – see oli helge.
Vilets aeg ja kaduviku teater
Teater sõltub ajast. Võib teha väga head teatrit, aga kui väärtused on mujal, jääb teater ikkagi tagaplaanile. Ja see, mis plaanis teatrit nähakse, ei sõltu sugugi vaid tegijate andekusest.
On ju tore, kui Trassi aega veel mäletatakse, aga peale mälestuste ei jäägi midagi, sest kino ega televisioon pole suutnud teatris sündivat kunagi nii üles võtta, et saali ainukordne õhkkond ka peale jääks.
Nii näengi Rakvere teatri suurimat hiilgust selles, et Indrek Saar ja Üllar Saaremäe tõid lavale kaduviku mehed ja kaduviku teatri mõiste. See on nii Rakvere kui ka iga teise teatri kohta väga lihtne ja õige.
Teater on see, mis kaob. Lihtsalt kaob.
Madis Kalmet
Rakvere teatri peanäitejuht 1985–1989
Viis lavarahva poliitilise võitluse eesliinile, lavastades Kalju Saaberi fosforiididraama „Koduvõõrad”. Teater polnud enam pealtvaataja, laval nähtust läbi raputatud inimesed andsid etenduse järel tuhandeid allkirju kaevanduste vastu, aga tegelikult omariikluse poolt.
Vabariik algas teatris
Uskumatu, et vabas Eesti riigis levib nii otsustajate kui ka teatrirahva enda hulgas ikka veel katkuviirus, mis paneb kahtluse alla väikelinnade teatrite riikliku rahastamise vajaduse. Ilma teatrita poleks ju Eesti Vabariiki. Just näitemänguseltsides kasvas rahva eneseteadvus, mis viis omariikluseni. Ja just teatri rõdu oli paik, kus kuulutati välja Eesti Vabariik.
Võtsin hiljaaegu pihku Jaan Krossi „Rakvere romaani”, kust leian samasuguseid kahtlusi, kas Rakvere on vaimuga linn või pelgalt rotipesa. Aga just teatrist on saanud alguse asjad, mis teevad praegu Rakverest erilise vaimulinna, mõelgem või punklaulupeole.
Volli Käro
Rakvere teatri näitleja alates 1965
Rakvere teatri grand old man, kes saab teatri 70. sünnipäeva aastal sama vanaks kui koduteater. Linnalegend, üdini headust õhkuv mees. Tõenäoliselt Eesti kelmikaim Kaval-Ants ja sürreaalseim Polkovniku Lesk.
Lõppematu väljasõit ja rõõm
Rakveres on olnud väga hulle aegu, aga need kõik on mööda läinud. Me viime teatrit väljasõitudel sinna, kus seda ei ole. Tänu, mis tuleb väikeste paikade inimestelt, on tõesti hiilgus, kui seda ülevat sõna kasutada. Mis sest, et saalid võivad olla külmad ja inimesed kasukates, rääkimata viletsast valgusest. Tänu on soe ja siiras.
Ja lapsed! Õnneks teeme palju lastelavastusi, teeme tõsiselt, mitte niisama tilu-lilut. Raske on end hommikul pärast kaheksat väljasõidule sundida, kui eelmise õhtu töö on lõppenud hilisööl. Keskpäevane rõõm laste silmis korvab pingutuse.
Publiku tänu hind on lõppematud väljasõidud, mis võtavad palju energiat ja aega. Rakvere näitlejad ütlevad ära palju filmide ja teleseriaalide pakkumisi, sest siis, kui toimuvad võtted, oleme meie väljasõidul. Aga kui sind pole televiisoris, siis pole sind olemaski. Nii vist öeldakse.
Toomas Suuman
Rakvere teatri näitleja ja lavastaja alates 1980
Üks Rakvere teatri vaimsuse sümboleid, lakkamatu särav vaidleja ja mõtleja, spontaanne tegutseja. Mees, kes tunneb kõige paremini Rakvere teatri ajalugu, sest on vendade Liivade elu ja võitlused Rakvere teatri ümber näidendiks kirjutanud, lavale toonud. Tõenäoliselt hingeminevaim Sauna-Madis, pitsitavalt eriline Juhan Liiv „Johannese passioonis”.
Kaks tundi ja ohtlik tavalisus
Ma olen käsitlenud Jakob Liiva elulugu häbitult rääkimaks omaenese asjadest. Võin vaid aimata, millised olid omal ajal tema tööd ja võitlused Rakvere teatri sünni nimel. Nüüd oleme teatriga nii harjunud, et selles harjumuses võib peituda suur oht, sest me ei tea, mis saaks Rakverest ja Eestist ilma Rakvere teatrita.
Sel taustal täidan pea igal õhtul etendustega kaks tundi inimeste aega. Sellist aega, mida nad iial tagasi ei saa. Suuremat vastutust kui vastutus nende kahe tunni eest on raske välja mõelda.
Üllar Saaremäe
Rakvere teatri peanäitejuht alates 1996
Malbe punkar, kuid tuntavate aadellike joontega. Mees, kes ei toonud koos direktor Indrek Saarega Rakverre mitte üksnes helgust ja selgust, vaid ka uue maja ja kindlustunde. Algas kaduviku aeg. Tõenäoliselt on Saaremäe Eesti säravaim Cyrano de Bergerac ja kõige soojema südamega Oscar koos oma Roosamammaga.
Suurim leviala ja needus
Rakvere teater asub 17 000 inimesega linnas ja peab seetõttu väga palju ringi sõitma. Ühtlasi peame pealinna teatritest mitu korda enam ja pidevalt tõestama, et me oleme tõsiselt võetav, oleme kvaliteetne teater. See on üks igavene needus, mis on siiski tasapisi vähenenud. Sellegipoolest tundub seniajani nii mõnelegi Rakverest saja kilomeetri kaugusel olijale hämmastav, et me oleme olemas ja saame hästi hakkama.
Rakvere teater on oma kullaproovi ära tõestanud ja kõigest hoolimata hakkama saanud. Need juhtimis- ja majanduskriisid, mis vapustavad praegu teisi teatreid, on Rakveres ammu ära põetud ja nende vältimiseks kogemused varnast võtta. Me oleme mobiilsed, suudame jõuda igale poole, kus on publik, kes vajab teatrit. Me oleme Eesti parima levialaga teater!
Teatri väike pere on Eesti töökaim, võib-olla ka sellepärast, et meil on selge eesmärk: pakkuda kunstielamusi. Teater saab olla üksnes saalis istuva inimese teener. Rakveres on saal täis.
Rakvere teater
30 000 kilomeetrit ratastel
Aastal 2009
•• 351 etendust 66 275 pealtvaatajale
•• Kuus läbib Rakvere teater väljasõiduetendustel käies 3500 kilomeetrit, aastas umbes 30 000 kilomeetrit
•• 10 uuslavastust
•• Lisaks näidatakse filme, tegutseb kohvik, toimuvad regulaarsed muusikaüritused (džäss, alternatiivmuusika, nüüd ka klassikaline muusika), korraldatakse kunstinäitusi ja poliitkultuurilisi debatte.
Rakvere raudvara
•• „Pipi Pikksukk” (1998), 187 etendust
•• „Täismäng” (2003), 175 etendust
•• „Oscar ja Roosamamma” (2006), 102 etendust
•• „Mina, naine” (2007), 99 etendust
