20 aastat hiljem

Kui Prussakovi-nimeline rattaühing planeeris seitse aastat tagasi Iraagi sõja vastast meeleavaldust – ühel ja samal päeval pidid protestiaktsioonid aset leidma paljudes maailma linnades –, siis tuli see kaitsepolitseinike tungival soovitusel Eestis ära jätta. Nüüd on sama ühinguga seotud inimeste initsiatiivil sündinud Uue Maailma selts saanud üheks Eesti mitteametlikuks visiitkaardiks, kelle kiitmine on hea toon ning kes muu hulgas peaks seda riiki esindama EXPO-l. Ja mida aeg edasi, seda rohkem kerkib esile uusi ühendusi ja liikumisi, mis üritavad inimeste elu mitte ülalt alla, vaid alt üles, rohujuuretasandist paremaks teha.

Möte, mida te käes hoiate, on pühendatud kodanikuühiskonnale ja Avatud Eesti Fondi 20. sünnipäevale. Kakskümmend aastat tagasi, kui Avatud Eesti Fond tegutsema hakkas, oli Eesti läbi elanud midagi sotsiaalse plahvatuse laadset: fosforiidisõda, laulev revolutsioon olid toonud tänavatele kümneid tuhandeid inimesi. Nagu räägib selles Möttes sotsioloog Mikko Lagerspetz, järgnes sellele ajale väsimus, aktiivsuse langus – põhjuseks nii majandusraskused, ebakindlus kui ka individualiseerumine. Kuid nüüdseks on alanud uus tõus.

Demokraatia edasijõudnum, et mitte öelda targem vorm on avatud ühiskond, kirjutab Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam. See tähendab enamat kui lihtsalt enamuse võimu ja vabu valimisi, kus inimesed saavad teatud regulaarsusega hääletada.

Avatud ühiskond ei tähenda juriidiliselt korrektset teerullimetoodikat riigikogus, vaid võimulolijate reaalset tahet ja valmisolekut avalikuks aruteluks – ning vajaduse korral ka otsuste muutmiseks.

Head lugemist!