„Kui oleme tipus Euroopas, oleme tipus ka maailmas, sest Euroopas üldse tarvitatakse kõige enam alkoholi. Üldine trend on stabiilne, kuid selles häda ongi – näitajad on liiga kõrged,” rääkis äsja Kopenhaagenis maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO konverentsil osalenud Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann. Taanis tutvustatud WHO raport annab põhjaliku ülevaate alkoholi tarbimisest Euroopas.

„Euroopas pole neljas riigis välja töötatud lõplikku alkoholistrateegiat nii meil kui ka näiteks Taanil. Praegu koostab sotsiaalministeerium küll rohelist raamatut, kuid mis jõuga see dokument olema saab ning kuidas juhtivaid poliitikuid kohustab või suunab, ei oska öelda,” sõnas Beekmann.

Tšehhid ikka esimesed

Raport näitab, et kogu Euroopa seisab silmitsi tohutu väljakutsega – viimase aastakümne jooksul pole suurt midagi muutunud, keskmine tarbimine – 12,5 liitrit täiskasvanud inimese kohta aastas – püsib. Ümberarvutatult tähendab see 27 grammi puhast alkoholi ehk kolm pokaali veini elaniku kohta päevas. Eestlased püsivad 15–64-aastaste seas kuuendal kohal, jäädes alla Tšehhile, Ungarile, Slovakkiale, Sloveeniale ja Rumeeniale.

Eestis tarvitatakse 14,05 liitrit puhast alkoholi ühe elaniku kohta aastas ehk näiteks 610 pooleliitrist 4,6-protsendist Premiumi aastas. Edetabeli tipus püsib jäädavalt Tšehhi ja kõige vähem – 3,64 liitrit inimese kohta aastas – manustab vägijooki Türgi. Baltimaades on üle veerandi meeste surmadest põhjustanud ühel või teisel viisil alkohol. Eesti mehed on viinasurmade tabelis teisel positsioonil Läti, naised Rumeenia järel.

Tusameelsuse ravim

Wismari haigla psühhiaater Jaanus Mumma leiab suure tarbimise põhjuse olevat eestlaste raskemeelsuses. „Oleme tusameelne põhjarahvas, vajame turgutamist, teadagi alkohol avab inimest, tekitab hea meeleolu ja võtab pidurid maha.” Ravile tullakse Mumma sõnul tervislikel ja psüühilistel põhjustel. Näiteks kupatatakse töölt minema või naine pakib kohvreid.

Üldine seisukoht on, et alkoholimonopol piirab alkoholi tarbimist nii noorte kui ka täiskasvanute seas. WHO ülevaade saab aluseks Euroopa Liidu uuele alkoholi tarbimise mõjude vähendamise strateegiale alates 2013. aastast.

Kui Eesti karskusliidus oli enne Teist maailmasõda 180 000 liiget, siis nüüd on 400–450. „Inimesed pelgavad olla karsked, peavad seda imelikuks ja äärmuslikuks. Usun, et olukord läheb paremaks, sest see, mida WHO tasemel tehakse, on positiivne,” ütles Beekmann. „Valdkonnad, millega kõvasti tööd peame tegema, ei ole uued – alkoholi kättesaadavus, reklaam ja hinnapoliitika! Isegi kui meie poliitikud ei suuda asju tõsiselt ajada, siis „ülevalt” tulev surve on õnneks piisavalt tugev.”

WHO raport toob välja eri riikide kogemused, nagu Põhjamaade alkohoolsete jookide maksustamine ja kättesaadavuse piiramine. Kui Rootsi uuesti keskmise kangusega õlle müümise toidupoodides keelas, vähenes alkoholi tarbimine.

Eestis ja Iirimaal kehtestati küll 2008. aastal karmimad reeglid alkoholi ostmise kellaajale, kuid suurt kasu pole sellest olnud, sest alkoholi kättesaadavust see oluliselt ei piira.



KOMMENTAAR

Triinu Täht
sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist

Valdav seisukoht nii Eestis kui ka Euroopas on, et alkoholipoliitika on edukas vaid siis, kui tegutsetakse korraga erinevates valdkondades ja tasanditel.

Sotsiaalministeerium töötab välja alkoholi kontseptsiooni dokumenti ehk rohelist raamatut, mille aluseks on vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011.–2015. aastaks. Roheline raamat annab suunised konkreetseteks tegevusteks ja seadusemuudatusteks, mis aitavad vähendada alkoholi liigtarvitamist. Arutlusele tulevad kindlasti ka reklaami ja müügi piiramine, alkoholi hinna regulatsioon. Alaealiste alkoholi tarbimise tõkestamine on üks raskemaid kaaluvihte iga meetme headuse mõõtmisel.

Eesmärkide paremaks ja selgemaks mõõtmiseks on sotsiaalministeerium seadnud sihi viia alkoholi kogutarbimine alla kaheksa liitri absoluutset alkoholi aastas elaniku kohta.