WHO: haigekassa vajab lisaraha

Suurematest muutustest soovitab Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) hakata riigil maksma pensionäride eest ravikindlustust ning koguda sotsiaalmaksu ka dividenditulu pealt.

Praegune Eesti tervishoiu rahastamissüsteem ei ole pikas perspektiivis elujõuline ja vajab elus püsimiseks laiemaid muudatusi maksusüsteemis, leitakse haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja WHO koostöös valminud aruandes „Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks”. Aruandes uuriti väljavaateid kuni aastani 2030.

Eesti on praegu üks väheseid Euroopa riike, kus ravikindlustussüsteem seisab üksnes töötava elanikkonna panuse najal. Selle tulemusena peab umbes 50 protsenti rahvast teenima raha, millega tasutakse teenuste eest, mida kasutab 95 protsenti elanikkonnast (arvestades, et viiel protsendil elanikkonnast ei ole ravikindlustust).

„See ei ole jätkusuutlik, kui te tahate säilitada tervishoiusüsteemi praegust kvaliteeditaset ja ulatust teenuste osas,” nentis WHO tervishoiu rahastamise vanemspetsialist Tamás Evetovits intervjuus Eesti Päevalehele.

„Eesti peaks tegema sama, mis on tehtud enamikus teistes Euroopa riikides, kus valitsused maksavad ravikindlustusse lisapanuse mitteaktiivsete inimeste eest nagu pensionärid, lapsed ja töötud,” sõnas Evetovits. Vastasel juhul ei tule haigekassa tulevikus lihtsalt ots otsaga kokku, selgub analüüsist.

Valitsuse võimaluseks on kas tõsta ümber tulusid olemasoleva eelarve sees või kasvatada oma sissetulekuid, selgitas Evetovits. „Meie aruanne pakub tulude suurendamiseks mitmeid võimalusi: alates sellest, et tõsta tarbimismaksu, n-ö patu maksu alkoholile ja tubakale või tulumaksu, kuni keskkonnamaksude (nagu aastane maks mootorsõidukite pealt) ja kapitalimaksudeni (kinnisvara maks või sotsiaalmaks dividendidelt),” tutvustas ta.

„Nii Euroopa Liit kui ka rahvusvaheline valuutafond IMF on samuti teinud Eestile mitmeid soovitusi muuta praegust maksusüsteemi ja need soovitused rõhuvad ühele peamisele erinevusele Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel – teil on suhteliselt madal kapitalimaksude osakaal võrreldes tarbimise ja töötamisega seotud maksudega,” lisas Evetovits.

Aruandes rõhutatakse, et oluline on suurendada just avalikku rahastust, mitte jätta veelgi suuremat koormust haigete inimeste endi kanda.

„Praegu on Eesti inimeste omaosalus ravimite ja hambaravi eest tasumisel niigi üks Euroopa suurimatest ka rikaste riikidega võrreldes ja selle all kannatavad just need, kellel on vähem raha või kes on haigemad,” tõdes Evetovits.

Aruandes tuuakse veel välja, et vaatamata edusammudele, mida on tehtud terviseedenduses, on eestlaste eeldatav eluiga ikkagi palju lühem kui teistel Euroopa rahvastel. Mis näitab, et tervishoiusüsteemis on veel palju parandada ja muudatused on hädavajalikud. Rahva tervise paranemine vähendaks aga omakorda tervishoiukulusid.

Minister: raha ei ole

Sotsiaalminister Hanno Pevkur küll nõustub, et pikemas perspektiivis vajab Eesti tervishoiusüsteem ja seda toetav maksusüsteem reformi, kuid peamist ettepanekut – et riik hakkaks pensionäride eest ravikindlustusse panustama – ei pea ta lähiaastatel võimalikuks.

„Kui teha esmane matemaatiline tehe, siis selle muudatuse kulu võib olla oma 2,6 miljardit krooni aastas. See peaks siis kellegi arvel tulema. Praegu ei näe ma selleks võimalust,” selgitas Pevkur. Ministri väitel on valikud kokkuvõtlikult järgmised: kas tõsta üldist sotsiaalmaksu, suurendada riigieelarve osa, mis läheb tervishoidu, või vähendada raviteenust. Maksutõusu praegune valitsus aga Pevkuri sõnul ei toeta ja ka riigieelarvest pole mõne muu valdkonna arvel praeguses majandussituatsioonis midagi võtta. Seega jääb vaid kolmas võimalus…