Võrtsjärvest võib saada Eesti suurima omavalitsuse keskpunkt

Kui ühendada kõik seitse Võrtsjärve-äärset kolmes maakonnas asuvat valda, võiks sündida omavalitsusüksus, kus elab 17 000 elanikku ja mille pindala on koos järvega 1850 ruutkilomeetrit ehk pool Tartumaa omast.

Esimest korda käis Võrtsjärve valla idee välja Tarvastu valla taluomanik Märt Müür 2001. aastal Maalehes. Asi kaugele ei jõudnud. Toonane Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder pidas uue valla loomist ebaotstarbekaks ja pööras selle naljaks, arvates, et ühinemise korral tuleks vallakeskus rajada järve keskel olevale Tondisaarele.

Ääremaast saaks keskus

Nüüd on Võrtsjärve valla idee üles soojendanud kaks endist vallavanemat, kes jäid töötuks kohalike valimiste järel. Nemad peavad ühinemist Võrtsjärve-äärse elu säilitamise garandiks.

Ideega välja tulnud endine Rõngu vallavanem Aivar Kuuskvere rõhutas, et tavalisel liitmisel-lahutamisel pole Võrtsjärve ümbruses mõtet. „Vald hakkab toimima, kui liituvad kõik seitse omavalitsust, kes jäävad oma asukoha tõttu ümber valla ka seitsmeks võrdväärseks partneriks,” leidis Kuuskvere ja rõhutas, et ligi kümne aasta pikkuse koostöö kogemus on kõigil valdadel Võrtsjärve sihtasutuse kaudu olemas.

Endine Rannu vallavanem Uno Rootsmaa näeb Võrtsjärve vallas võimalust ääremaastumise vähendamiseks. „Praegu on Võrtsjärv kolme maakonna ääremaa, aga oma vallana oleks Võrtsjärve-keskne. Pealegi võiks suurvald päästa neljast järveäärsest keskkoolist vähemasti kaks,” rääkis Rootsmaa. Ta rõhutas: „Aga igasse praegusse kes­kusse peavad ametnikud tööle jääma.”

Järveäärse koostööga mitu aastat seotud olnud Maarika Õmblus leidis, et uue valla loomiseks on vaja teistmoodi mõtlemist. „Aga tulem oleks Eestis ainulaadne,” lisas ta.

Aivar Kuuskvere on senini põhiliselt internetis toimunud arutelu tulemused lähetanud kõigile asjasse puutuvatele vallavalitsustele ja volikogudele. Lähiajal peaks kokku tulema ka algatusrühm.

Eesti Päevalehe küsimusele Võrtsjärve valla kohta reageerisid omavalitsused ettevaatlikult. Tarvastu vallavanem Alar Karu nentis: „Suurvallale on vaja ka keskust – pealinna. Kindlasti ei saa olla ühinemise peapõhjuseks järve olemasolu.” Ta arvas, et pigem tuleks teha koostööd Viljandimaal.

Koostööd ühinemise asemel pidas vajalikuks ka Rannu vallavanem, aga tema arvates peaks koostöö käima pigem Tartumaaga. Siiski märkis ta, et tegemist on väga huvitava ja tänuväärse lähenemisega haldusreformile.

Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur teatas aga otsesõnu, et tema ühinemist ei toeta, sest sellel puudub mõte.

Kaks kümnendit haldusreformi temaatikaga tegelenud TÜ õppejõud, majandusgeograaf Garri Raagmaa leidis, et Võrtsjärve valla idee on eripärane. „Jääb lahtiseks, kuhu tuleb keskus,” rääkis Raagmaa.

Poolt ja vastu

Võrtsjärve valla plussid

••    Loob unikaalse omavalitsuse, äratab tähelepanu, on suuruselt mõjuvõimas läbirääkimiste pida­miseks, eurotoetuste hankimiseks. Toob seitse ääremaist valda tähelepanu keskpunkti. Võimaldab võimu hajutada, jättes vallakeskuseks kõik senised keskused. Loob eeldused turismi ja laevaliikluse edendamiseks, teede kordategemiseks. Säilitab mitu gümnaasiumi, mis muidu läheks hingusele.

Võrtsjärve valla miinused

••    Järv valla keskpunktina on harjumatu. Puudub pealinn. Prae­gus­te valdade juhid pole ideest vaimustunud, läbirääkimised kolme maakonnaga võtavad aega.