Võlahätta sattunud ägavad ränga protsendiga tarbimislaenude all

Uuringufirma Faktum&Ariko 500 inimese küsitluse tulemused näitasid, et kuus protsenti inimesi on kogenud võetud laenude tagasimaksmisel raskusi, see tähendab uuringu korraldajate selgitustel üle Eesti ligi 60 000 inimest.

Sageli tekib inimestel probleeme siis, kui korraga tuleb tagasi maksta rohkem kui üks laen. Kõige enam põhjustab inimestele muret pankadelt võetud tavaliste tarbimislaenude tagasimaksmine. Raskusse sattunud naistest tunnistasid tarbimislaenust tingitud raskusi ligi pooled ning meestest kolmandik vastanuid. Korteri või maja ostmiseks võetud laen on keerulise olukorra põhjustanud 28 protsendil raskusse sattujatest, enim probleeme tekitab see kuni 34-aastaste inimeste seas.

“Kui tekivad raskused laenude teenindamisel, on tegelikult ohus kõigi võetud laenude tagasimaksmine, kuid esimesena muutuvad probleemseks tõepoolest tarbimislaenud,” rääkis SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas. Tema sõnul püütakse kõigepealt tasuda kodulaenu kui kõige suurema, olulisema ning emotsionaalselt tähtsama kohustuse makseid eri järelmaksude ning liisingute arvelt.

Lahendus: konkreetne eelarve

Messimas rääkis, et kõige õigem on juba raskuste tekkimise ohu puhul võimalikult kiiresti laenuandja poole pöörduda. “Kindlasti on varase reageerimise puhul võimalik leida nii laenusaajat kui ka -andjat rahuldavaid lahendusi, näiteks maksepuhkus, laenugraafiku muutmine või laenude ümberstruktureerimine.”

Tallinna sotsiaaltöö keskuse laenunõustaja Terje Lääts kinnitas, et viimasel ajal on probleemidesse sattunud inimesi üha rohkem.  Reede õhtuti ning laupäeviti töötavas nõuandlas käib tema sõnul keskmiselt kümme inimest päeva jooksul. “Üks osa on täiesti tavalised tööinimesed, teine osa tundub aga väikse psüühikahäirega olevat.”

Kõige esimese asjana tuleb rahahätta sattunul Läätse sõnul paika panna eelarve. “Mitte mingil juhul ei tohi edasi võlgu elada. Kui inimesel on töökoht olemas, siis pärast palgapäeva tuleks tekkinud võlad tasuda,” rääkis ta. “SMS-laenude tagasimaksmiseks soovitame võtta pangast tavalaenu ja sellega hiiglasliku intressiga kiirlaenud tagasi maksta.”

EPL ootab infot kiirlaenude kohta

•• Samast Faktum&Ariko korraldatud uuringust ilmes, et igast viiest inimesest kolm sooviksid SMS-laenud keelustada.

•• Laenude keelustamise vastu oli konkreetselt viiendik küsitletud inimestest.

•• Eesti Päevaleht valmistab ette artiklit SMS- ja kiirlaenudest ning soovib saada kontakti inimestega, kellel on tekkinud olulisi probleeme pärast laenu võtmist.

•• Ootame telefonikõnesid või kirju neilt, kes on kas laenutingimuste segasuse või iseenda rahandusliku ebakompetentsuse tõttu sattunud laenu võtmise järel majanduslikku kitsikusse. Või kes soovivad mõnel muul olulisel põhjusel kommenteerida SMS- ja kiirlaenukontorite tegevust. Vajaduse korral garanteerime anonüümsuse.

•• Helistage 3223487 või 5012487, kirjutage rein.sikk@epl.ee või tavapostiga: Tallinna 15, Rakvere 44306, Rein Sikk