Virumaa rabad taastuvad tasapisi tuhareostusest

Teadlased on viimastel aastatel tehtud uuringutega leidnud kinnitust asjaolule, et Kirde-Eesti põlevkivielektrijaamade korstnate lähedusse jäänud rabad on hakanud lubjarikka õhusaaste vähenedes tasapisi taastuma.

Intensiivse põlevkivitööstuse mõju hakati piirkonna rabades täheldama eelmise sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel. Kõige esimesena ilmusid muutuste märgid Ahtme soojuselektrijaama mõjupiirkonda jäävates Kurtna järvestiku ümbruse rabades ning seejärel Balti ja Eesti elektrijaama lähedusse jäävates rabades. Soodest hakkasid kaduma turbakihti kasvatavad turbasamblad ning nende asemele ilmusid rabale ebatüüpilised taimed. Samuti kiirenes rabamändide kasv.

Lihtne põhjus

Põhjus oli lihtne. Põlevkivielektrijaamadest igal aastal tohutus koguses õhku paisatud lubjarikkad õhuheitmed muutsid happelise rabakeskkonna aluselisemaks ning lisasid taimekasvuks vajalikke ühendeid.

Alates 2006. aastast kuni mulluseni kestnud uuringute käigus võtsid Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased professor Jaanus Paali juhtimisel luubi alla ühtekokku seitse prooviala peamiselt Puhatu ja Agusalu soostikus. Võrdluseks uuriti õhusaastest mõjutamata Meenikunno raba Kagu-Eestis.

„Võrreldes 1980. aastatega on õhusaaste sissekande hulk Kirde-Eesti rabadesse praeguseks oluliselt, mõnede ühendite osas kuni mitukümmend korda vähenenud,” märkis ulatusliku uuringuga seotud vanemteadur Edgar Karofeld.

Karofeld viitas, et peaasjalikult just seetõttu on näiteks Liivjärve ja Niinsaare rabas vesi jälle happelisemaks muutunud ning tänu sellele on mõlemasse rabasse taas aina suurenevad turbasamblalaigud ilmunud. Ühtlasi on rabades raugenud mändide kasv.

Uuring näitas, et saasteallikatele lähemal asuvad sood olid aja jooksul väga liigirikkaks muutunud. Samblateadlane Kai Vellak leidis vaatluse all olnud rabadest ühtekokku 63 liiki samblaid, peaaegu sama palju registreeriti ka sootaimi.

Seejuures leidis kinnitust, et mida lähemale sood saasteallikale olid, seda väiksemat pinda turbasamblad katsid. Samal ajal olid korstnatele kõige lähemale jäävates rabades võimust võtmas mullapinda eelistavad taimeliigid, näites alpi-jänesvill ja ahtalehine põdrakanep.

Kaltsiumirikas saaste tõi käpalised

•• Aastakümnete tagune intensiivne põlevkivi-lendtuhaga saastamine on Kirde-Eesti rabades loonud soodsad tingimused muu hulgas ka lubjalembestele taimeliikidele. Näiteks Ahtme soojuselektrijaamast vaid kümmekonna kilomeetri kaugusele jäävatest Liivjärve, Niinsaare ja Mustaladva rabast leidsid teadlased mõned kaitsealused käpalised, mis on tavalisemad Lääne-Eesti lubjarikastes madalsoodes, näiteks hariliku käoraamatu, soo-neiuvaiba ja sookäpa.

•• Keskkonna happesust mõõdetakse neljateistkümnepallises skaalas ehk siis väiksem ühik näitab happelisemat keskkonda ja suurem aluselisemat. Eesti looduslike rabade vee happesus jääb enamasti kolme kuni viie ühiku vahele, kuid näiteks Ahtme elektrijaama lähedastes rabades tõusis möödunud sa­jandi viimastel kümnenditel lendtuha ja turbasammalde hävimise tõttu see lausa 6,7-ni. Nüüdseks on vas­tav näitaja ühe ühiku võrra langenud.