Viimase kolme kuu sünnid ja surmad jäid registreerimata

“Rahvastikustatistika tootmine on juba mitu kuud peatatud. Meil ei ole õigust koguda isikustatud andmeid,” tunnistas statistikaameti õigusnõunik Marika Viirand. Seetõttu ei tule tema sõnul kokku 2003. aasta tervikandmed ega saa näidata rahvastiku arengut aastate võrdluses. “Hetkel on seis kriitiline,” lausus Viirand.

Segaduse põhjuseks on oktoobris jõustunud uues isikuandmete kaitse seaduses sisalduvad ranged piirangud.

Nõuab umbisikulist statistikat

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk peab ebaseaduslikuks kogu rahvastikku puudutavat statistikat. “Statistika peab olema umbisikuline. Statistikaamet on tegelenud aga isikustatud statistika kogumisega, milleks tal puudub seaduslik alus,” ütles Kukk. “Ma ei pea abiellumisel kirja panema, et olen Urmas Kukk ja 38-aastane. Need on delikaatsed isikuandmed. Piisab sellest, et tegu on meesterahvaga,” selgitas ta.

Kuke väitel ei ole täpse statistika tegemiseks vaja ei isiku nime ega isikukoodi. Andmekaitse inspektsioon pole statistika-ametit senini ka andmetöötlejana registreerinud. Seda ei saa teha enne, kui amet hakkab täitma seadust, lausus Kukk. Infokogumise reeglite pärast on statistikaamet ja andmekaitse inspektsioon löönud lahinguid juba mitu aastat. 2002. aastal asus inspektsiooni poolele ka õiguskantsler Allar Jõks.

Viirandi väitel ei saa aga täielikult umbisikuline statistika olla ei usaldusväärne ega kontrollitav. “Rahvastikustatistika läheks nii rappa, sest osa andmeid võiks kajastuda topelt,” osutas Viirand. “Teatud töötlemise etapis muutuvad kõik andmed nagunii anonüümseks.” Viirandi hinnangul tuleb tähelepanu pöörata hoopis andmete turvalisusele.

##Teadlased ja arstid nördinud

Olukord on pannud nördima ka rahvastikuteadlasi. Eesti Demograafia Assotsiatsioon teatas presidendile ja riigikogule saadetud pöördumises, et demograafidel pole enam võimalik tööd teha. Seaduse vastu on protestinud ka arstiteadlased, sest katkenud on haigusandmete kogumine meditsiiniregistritesse. Vaidlusele ei paista niipea lõppu tulevat, sest andmekaitse inspektsioon laitis aasta lõpus maha statistikaametis koostatud lahendusettepanekud.

Kuke sõnul läheb statistika-amet vastuollu ka rahvusvaheliste traditsioonidega. “Euronormid ütlevad otse, et isikuandmete direktiivid on ülimuslikud statistikadirektiivide ees,” märkis Kukk. Tema sõnul peaksid inimesed ise tähelepanelikumad olema. “Sageli ei tunne inimesed huvi, mis paber neile nina alla pannakse ja asuvad seda kohe täitma. Tuleb mõelda, kas see on ikka nende huvides,” lausus Kukk. Kodanikukeskses ühiskonnas peaks inimene andma esmalt loa oma andmete kasutamiseks, kinnitas ta.

Maksumaksja kulul kogutud statistikat vajab riik hädasti rahvastikupoliitika kujundamiseks – toetuste, kooli- ja lasteaiakohtade ning ehituste planeerimisel.

Segadus muutis tänavused surmatunnistused kehtetuks

Valitsus üritab aasta esimesel istungil leida kiireloomulist lahendust olukorrale, kus õigusliku segaduse tõttu on kõik tänavu jaanuaris väljastatud surmatõendid ebaseaduslikud.

Isikuandmete kaitse seaduse, riikliku statistika seaduse ja andmekogude seaduse koosmõju tulemusena pole sotsiaalministril õigust kehtestada määrust, mille alusel saaksid arstid surmatunnistusi välja kirjutada. Lisaks sisaldavad praegused surmaakti vormid delikaatseid isikuandmeid, minnes nii vastuollu sügisel jõustunud uue isikuandmete kaitse seadusega.

“Surmatunnistusele pole vaja märkida lahkunu haridust,” märkis andmekaitse inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk.

Praegu kasutavad arstid vanu vorme, mida statistikaamet ei tohi ameti õigusnõuniku Marika Viirandi sõnul juurde trükkida. “Vanad vormid hakkavad aga otsa lõppema,” tunnistas Viirand.

Statistikaamet on pöördunud keerulise olukorra lahendamiseks rahandus-, sotsiaal- ja siseministeeriumi poole. Surmatunnistuste seaduslikkuse küsimust arutas läinud aasta lõpul ka riigikogu põhiseaduskomisjon, kus toodi välja, et seadust täht-tähelt võttes ei tohiks surnuid isegi maha matta.

“Nii hull see asi ei ole. Ka arstid saavad oma tööd edasi teha. Probleem on pigem seotud isikustatud statistika kogumisega,” lausus sotsiaalminister Marko Pomerantsi nõunik Erki Must.

Seadus ei luba tema sõnul surmatunnistusi kasutada rahvastikuregistri täiendamiseks. “Seni on seda teinud maavalitsuste rahvastikuregistri osakonnad, kellel paljudel pole andmete töötlemiseks seaduslikku alust. Tõrge tuleb sellest,” selgitas Must.

Seadus ütleb üheselt, et selleks on vaja andmekaitseinspektsiooni luba, mida kõik asutused pole suutelised hankima, lisas ta. Musta väitel on loa nõue õigustatud, et tagada andmete turvalisus ja kaitstus.

Valitsusel tuleb kas kehtestada üleminekuaeg või minna seaduse muutmise teed, pakkus nõunik.