Viiendik esmakursuslastest ei oska korralikult emakeelt
Noortel tudengitel on eriti nõrk õppimisvõime aluseks olev funktsionaalne keeleoskus ehk tekstidest arusaamine.
Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel valmis uuring ülikoolide esmakursuslaste emakeeleoskusest võrdluses põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas seatud emakeeleõpetuse eesmärkidega.
Uuring näitas, et umbes 20% esmakursuslaste emakeeleoskus ei ole piisav ülikoolis edukaks õppimiseks. Eriti nõrk on õppimisvõime aluseks olev funktsionaalne keeleoskus - tekstidest arusaamine.
Analüüs erialade lõikes tõi välja kasvatusteaduse üliõpilaste madalama keeleoskuse võrreldes teiste erialadega. Uuringu tulemused näitavad, et emakeeleõpetuses tuleks rohkem tähelepanu pöörata funktsionaalse keeleoskuse arendamisele, sellealane täiendkoolitus on vajalik ka kõigi teiste ainete õpetajatele. Õpetajakoolituse erialadel tuleks funktsionaalse keeleoskuse arendamine muuta ainekava üldaineks.
Suur tasemeerinevus üliõpilaste emakeeleoskuses näitab, et emakeele aines tuleks õpetust korraldada väikestes tasemerühmades nagu on tavaks võõrkeeleõpetuses.
Ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Andres Koppeli hinnangul on tegu tähelepanuväärse uuringuga, mille tulemused lubavad teha mitmeid järeldusi. “Üks neist on see, et tegu on ka meetodi testiga: see aastaid tagasi läbikukkunud “osaoskuste” test lõpukirjandi asemel on nüüd korralikult välja töötatud. Ja teisalt on huvipakkuvad ka tulemused ise ‑ keeleoskus on üldiselt kena, aga umbes viiendikul ülikoolide esmakursuslastest on see siiski niivõrd madal, et asjadest arusaamine pole sisukaks õppimiseks piisav,” ütles Koppel. “Eriti õpetajate ettevalmistamisel ja täiendamisel tuleks sellega arvestada. Praegu on ministeeriumis koostamise lõppjärgus eesti keele arengukava ning paljud selle punktid on kooskõlas uuringu põhjal tehtud ettepanekutega. Ka uued õppekavad toetavad neid ettepanekuid,” lisas Koppel.
 |
  |
 |
