Vihmased ilmad panid metsamarjad mühinal kasvama

Marjulistel tasub tänavu metsa suured korvid kaasa võtta, sest kõiki marju, mida on vähegi metsast saada, leidub külluses.

Maaülikooli vanemteadur Taimi Paali ütles eile, et kuigi sel kevadel esines öökülmasid, jäid marjataimede õied peaaegu puutumata. „Tänavu võib küll öelda, et mets ja marjad päästavad meid masust,” tähendas Paal optimistlikult.

Nii on üle kogu Eesti väga hea mustikasaak juba valminud või siis mõnes kohas kohe-kohe valmimas. „Võib-olla vaid üksi­kutes kohtades tegid kevadised külmad mustikaõitele liiga. Kuid kus on marju, seal on need viimaste vihmadega ka väga suureks paisunud,” rääkis ta.

Hea saagiga on loodus tänavu õnnistanud ka metsmaasikatega maiustajaid. „Kellel on teada maasikakohad, siis tasub kohe sinna minna, sest maasikaid on seekord väga palju ja marjad on vihmade tõttu samuti väga suured. Nii suuri pole ma isegi varem näinud,” soovitas ta heast maasika-aastast võtta, mis võtta annab.

Rikkalikku saaki on oodata ka harilikult vaarikalt ning Paali kinnitusel ei tohiks vaarikaküllusele mingilgi määral alla jääda ka pohlasaak.

Jõhvikat on tänavusel marjahooajal lausa väga palju tulemas, sest kevadkülmad jõhvikaõisi ei näpistanud.

Saab ka murakaid

Paal lisas, et kuigi külmatundlike murakate õitsemise ajal esines veel miinuskraade, on siiski ka nendelt mõnel pool korralikku saaki oodata. „Kui lagerabades pääsesid öökülmad murakaõisi kahjustama, siis metsasematelt aladelt, rabamännikutest, leiab murakat ikkagi,” ei kustutanud Paal ka murakasõprade ootusi.

Neil, kes on juba kord rabaserva jõudnud, ei soovitanud Paal külma kõhuga mööda kõndida ka sinikatest, mida rahvas eriti korjama ei kipu. „Sinikast saab väga head toormoosi ja koduveini valmistamiseks sellest paremat marja meie metsadest ei leia,” sõnas ta.

Mustikad on jõudnud juba ka turulettidele, liitri hind jääb vahemikku 30-50 krooni.