Vigalas nälgib ligi 600 lehma

“Niisugust olukorda pole ma oma elus näinud,” ütles elupõline Vigala kandi veterinaararst Ester Alekand. “Isegi kuival suvel ei saanud nad tühjaks söödud koplis kõhtu täis,” lausus ta.

“Suvel ei saanud nad loomadele koplisse vett vedada, sest ei olnud raha nafta ostmiseks,” ütles Vigala vallavanem Priit Kärsna.

Kord päevas antakse Vigala lehmadele 20-25 kilogrammi hilissügisel valmistatud silo, mis võtab loomadelt näljatunde, kuid vajalikke toitaineid jääb puudu. “Nad peaks 10-15 kilo heina ja mõned kilod söödajahu päevas juurde saama,” ütles veterinaararst.

“Loomad saavad süüa,” lausus Vigala Latte OÜ tegevjuht Fabrizio Trevisan eile telefonitsi Itaaliast. Veidi hiljem ta nõustus, et lehmad võiks siiski natuke rohkem süüa saada.

Raplamaa veterinaarkeskuse loomatervishoiukaitse spetsialist Eda Toomet oli aasta lõpus valmis Vigala Lattelt loomad ära võtma ning kohtusse minema. “Trahvid neile ei ole mõjunud, aga selle hoiatuse peale koostasid nad jaanuari alguseks arenguplaani kuni juunini,” lausus Toomet.

Silo tehti sügisel

“Olin meeleheitel, aga hetkel on väike lootus tekkinud,” ütles Alekand. “Jahu osteti 2,5 tonni ning zootehnik jagab seda loomadele, kellele kõige enam vaja.”

Veterinaararsti sõnul on Kivi-Vigalas asuvas farmis heade omadustega kari, kuid praeguses seisus on kindlale hukule määratud 110 mullust mullikat, sest eriti hooletusse on jäänud noorkari.

Möödunud suvel jäi Vigala Lattel sööt varumata, sest eelmistel aastatel itaallasi selles aidanud talumehed enam appi ei tõtanud, kuna mullusest oli nii mõnelgi võlad üleval. Augusti lõpus muretses farm endale masinad ning septembris-oktoobris varuti siis lõpuks silo. See on sisuliselt ainuke toit, mida lehmad saanud on.

“Sellel silol pole mingit toiteväärtust,” ütles veterinaararst, kes on pidanud vaatama, kuidas nälginud loomad enam üles tõusta ei suuda.

“Itaallased blufivad kõiges – näiteks vastasid nad maakonna veterinaarkeskusele, et neil on 900 rulli silo, kuid tegelikult oli seda umbes 600 rulli,” ütles vallavanem. Ametlikus kirjas väidavad Fabrizio Trevisan ja juhatuse liige Henton Figueroa, et neil on ka 250 rulli heina, kuid see väide pani loomaarsti imestusest õlgu kehitama.

Vallavanem ei tea, nagu ei tea ka keegi teine Vigalas, kes tegelikult Itaalia päritolu investeerimisfirma omanikud on. “Arvan, et nad saavad Eestis farmi omamise eest Itaaliast eksporditoetusi, sest muud seletust pole, kuidas saab siia kogu aeg raha sisse panna ja suure kahjumiga tegutseda,” lausus Kärsna.

Farmis ja meiereis töötab kokku ligi 30 inimest ja vähemalt avalikult kinnitasid mitmed neist, et palga on nad alati kätte saanud. Ümberkaudsetele lehmapidajatele, kes meiereisse piima toovad, on itaallased aga augustist saadik võlgu. “Möödunud aasta algul, kui nad ehitasid, venitasime meiereile tegevusloa andmisega, et nad inimestele piimavõla ära maksaks,” lausus vallavanem.

Kuus aastat Vigalas

Itaallased tulid Vigalasse kuus aastat tagasi ja ostsid sealse meierei, mis esimesena ja siiani ainukesena Eestis hakkas valmistama Itaalia mozzarella juustu. Meiereid on itaallased siiani hoolega edasi arendanud ja mullu augustist on neil ka litsents, mis tõendab Euroopa Liidu nõuetele vastavat tootmist.

Farmi ostsid nad kolm aastat tagasi ja esimesel aastal tegid ka farmis remonti ning on tasapisi uusi masinaid muretsenud.

“Juhtimisprobleemid,” ütles Alekand. “Neil puudub vastutustunne ja farmi pidamise teadmised.” Kolme viimase aasta jooksul on itaallasest tegevjuht kolm korda vahetunud ning ka kõige pisemaid otsuseid peavad kohalikud inimesed itaallastega kooskõlastama. Ka Eesti Päevalehega keelas tegevjuht Trevisan kohalikel farmi ja meierei juhtidel suhelda. “Te ei või sinna minna, sest teil pole selleks kutset. Leppige minuga aeg kokku ja kui see sobib, tulge, räägime,” lausus Trevisan telefonitsi.

“Meie praegused hädad on mitme asjaolu kokkulangemise tagajärg,” ütles farmi uus noor eestlasest juht Lenno Link, kellest loodetakse farmi päästjat.

Iga kuu on itaallased lubanud umbes 160 000 krooni loomadele sööda ostmiseks.

“Selle eest saaksid loomad kõhu enam-vähem täis,” ütles loomaarst.