Venemaa leevendab Narva linna inimeste tööpuudust
Praegu on Narvas 4735 töötut. Ilma Venemaa abita võiks see arv vähemasti mõnesaja võrra suurem olla. Narvalannal Natalja Bõstroval on hästi läinud. Ta töötab Ivangorodi suurimas tehases Yura Corporation RUS personalispetsialistina. Pooleteise tuhande töötajaga tehas valmistab Korea Hyundai ja Kia autodele detaile, peamiselt juhtmeid. Korea peakontoriga Yura on käivitanud tehased peale emamaa ka Venemaal, Hiinas, Vietnamis, Tuneesias, Slovakkias ja Serbias.
Ivangorodi tehas avati aastal 2010 ning nüüd on just Bõstrova paljudele narvalastele sellesse tehasesse tööle pääsemise võtmeks. Varem tegeles daam raamatupidamisega ja pidas ka koos abikaasaga ehitusfirmat, mis aga masu aegadel tegevuse peatas.
„Täna töötab tehases 200 narvalase ringis, kes teenivad 400 ja 800 euro vahel,” selgitas naine ja lisas, et tegemist on Ivangorodis kõrgemaid palku maksva ja modernseima tehasega. Enamiku Venemaal töötavatest narvalastest moodustavad naised, kellest omakorda suurem osa on Venemaa kodanikud.
Yura tehasesse saab tööle minna ka määratlemata kodakondsusega, aga nende inimeste tarvis sõlmitakse üldjuhul alampalgaleping Eestis ning renditakse töötajaid Venemaale välja, mis pole rahaliselt hoopiski nii tulus. Nii selgitasid Bõstrova ja veel teised Yura tehases töötajad.
Passid täituvad kiiresti
Nagu teisedki Narva naised käib Bõstrova iga päev Ivan-gorodi tööle. Ta peab arvestama ka sellega, et piiripunktide järjekorrad võivad takistada õigeks ajaks kohale jõudmist. Aga liiga kiiresti templitega täituvate passide sagedase vahetamise muret tal pole. „Mul on kaks passi ja kaks kodakondsust, täiesti legaalselt,” teatas ta lõbusalt.
Et pidev passivahetuse mure on Venemaal töötamisega kaasnev suurim probleem, kinnitas Yuras poolteist aastat töötanud Vladimir. Oma perekonnanime avalikustamist ei pidanud see kolmekümnendates mees vajalikuks. Põhiliselt on Vladimiri tööks detailide kvaliteedikontroll. Selle ameti peale sai seni töötu olnud endine müüja-konsultant tuttavate kaudu ja on nüüd ka ise paarile inimesele Ivan-gorodis töötamise võimalust tutvustanud.
Vladimir ütles, et tunneb „omad” ehk Narva elanikud alati Ivangorodis ära, sest Eestit tulnute käitumismaneerid ja keelekasutuse kultuur on hoopis teised kui kohalikel. „Venemaal võib küll töötada, kuid mitte elada, sest sealne bürokraatia ja inimestesse suhtumine ning kommunaalprobleemid on märksa hullemad kui Narvas,” arvas Vene kodanikust Vladimir. Kui saaks, eelistaks ta siiski Eestis töötada, kuid Venemaal töötamise väikese võluna nimetas ta seda, et tema maksudest koguneb raha Venemaa pensionikassasse, mis võib vanaduspõlves tähendada pensioni saamist nii Eestilt kui ka Venemaalt.
Kuigi võib jääda mulje, et Ivangorodi põliselanikud käsitlevad Narvast tulnud töötajaid kui nende töökohtade äravõtjaid, see Vladimiri sõnul siiski nii ei ole.
Hinnatud töötajad
Eesti töötukassa Narva büroo juhataja Alla Ojavere leidis, et töötamine mõnes teises riigis annab inimesele kindlasti uusi kogemusi. Kui inimestel pole võimalik minna Euroopasse, kus on üldjuhul vajalik inglise keele oskus, jääbki üle vaid Venemaa, mis Vene kodanike jaoks on lihtne lahendus. Ojavere sõnul on Narva elanikud Venemaal hinnatud töötajad, sest neil on euroopalikku töökogemust ja neil on vähem probleeme alkoholiga.
Tema andmeil töötavad narvalased lisaks Yura Corporationi tehasele ka Ivangorodi poodides ja apteekides müüjatena ning Ust-Luga sadama ehitusel.
Täpseid andmeid Venemaal töötajate kohta pole aga kellelgi. Pole välistatud, et Eestis töötu abiraha saav inimene on samal ajal hoopis Venemaal tööl. Ojavere lisas võõrsil töötamise plussina, et Venemaal on vähe diskrimineerimist vanuse pärast.
Venemaal töötamise probleemi näeb Ojavere aga selles, et Eesti kaotab kvalifitseeritud tööjõudu ja peab kulutama raha uute spetsialistide koolitamiseks. Lisaks toob perele pereliikme välismaal töötamine kaasa probleeme, kui töö tõttu ollakse kodust kauem ära. „Kahjuks lõpeb paljudel peredel see sunnitud lahusolek lahutusega,” nentis Ojavere.
Tuhatkond inimest käib mitu korda päevas üle piiri
Narva piir ja Venemaa naabrus võib anda iga päev tuhatkonnale inimesele lisateenistust, selgus idapiiril tollipunktis. Narva tollipunkti juhataja Voldemar Linno selja taga piiripunktis seisab hiigelsuur prügikast, pilu sees. Sinna rändavad kõik sigaretipakid, mida on püütud Venemaalt illegaalselt sisse tuua, et nende müügist raha teenida. Pärast rangemate tollireeglite kehtestamist, mis lubavad ainult kaks sigaretipakki endaga piiriületusel kaasas kanda, on äravõetavate sigarettide kogus kahekordistunud, selgub tollis.
Kuus saadakse jalgsi piiri ületajailt kätte 200 000 sigaretti ehk 10 000 pakki suitse, mille müügist võinuks salasigarettide müüjad teenida umbes 10 000 eurot kasumit. Venemaal maksab sigaretipakk alates 50 eurosendist, meie hinnad on keskmiselt 2,5 euro ringis, mis teeb viiekordse hinnavahe. Seetõttu ongi just sigarettide Eestisse toomine sagedastel üle piiri käijatel oluline tuluallikas, selgitab Linno. Päevas läbib Narva piiripunkti umbes 5000 jalakäijat, neist ligi 25 protsenti ehk 1200 inimese ringis käib päevas mitu korda Narva ja Ivangorodi vahet, lisab ta.
Üks pakk Venemaa sigarette maksab Narva mustal turul umbes poolteist eurot, andes müüjale ligi euro kasumit. Pooleliitrine pudel Venemaa viina maksab mustal turul 3,5 euro ringis, andes samuti vähemasti euro kasumit. Seega saab ühe legaalse retkega teenida neli eurot. Iga päev korra piiri taga ära käies saab seega kuus 120 eurot lisasissetulekut. Iga päev kolm korda käies aga 360. Kui sellele lisandub veel Eestis saadav töötu abiraha, on mõistetav, miks paljud Narva töötud ei otsigi tööd , sest piir võimaldab hõlpsamat äraelamist. Kuna tollitöötajad ei jõua kõiki läbi otsida, võib teinekord taskutesse, kotipõhjade alla ja pesu sisse olla peidetud märksa enam sigaretipakke, mis tähendab veelgi rohkem lisaraha.
Konjunktuuriinstituudi hinnangul on Venemaa päritolu alkoholi tarbijaid Ida-Virumaal umbes 25 protsenti napsusõpradest ja sigarettide kasutajaid üle 50 protsendi suitsetajaist. Tuhandete piiriületajate töövaeva tarbijaid seega jätkub.
Lisaks on tolli andmeil viimase aja trendina Narva ja Ivangorodi vahet käimas nn riidemuulad, kes viivad Eestist Venemaale odavaid tekstiiltooteid, mis seal siis edasi müüakse. Jalakäija võib Venemaale viia kuni 50-kilose paki, mille väärtus ei ületa 150 USA dollarit. Väidetavasti teenib ülevedaja korra pealt kuni kuus eurot, tehakse samuti mitu ülevedu päevas. Aja kokkuhoiu mõttes toimuvad need tihti hilisõhtuti või öösel.
