Vene õpilased: Uspenski abita oleks meil parem

Õpilasesinduste Assamblee avaldas nördimust seoses Vene Föderatsiooni suursaadiku Nikolai Uspenski avaldusega ajalehes „Tribüün“, kus ta väidab, et Eestis viiakse keelenõuete märgi all läbi õpetajate kaadripuhastust, mida teostab repressiivne organ – keeleinspektsioon, ning koolides toimub mitteavalik venekeelsete õpilaste ahistamine.

Õpilasesinduste Assamblee peasekretär Sergei Metlev rääkis Päevaleht Online’ile, et mitte keegi neile avalduse tegemiseks survet ei avaldanud, vaid see sai teoks puhtalt noorte endi initsiatiivil.

„Eesti keel sai taas riigikeeleks Eesti Vabariigis juba 1989. aastal, isegi enne, kui lõppes nõukogude okupatsioon. Kakskümmend aastat on piisav aeg, et keelt omandada, eriti kui jutt käib pedagoogidest. Huvitav, kas näiteks mõnes Marimaa koolis saaks tööd õpetaja, kes vene keelt ei oska?“ küsis Metlev.

„Saadiku järeldused vene õpilaste ahistamisest on absurdsed. Eestis tegutseb 63 vene õppekeelega gümnaasiumi, mida on isegi rohkem reaalsest nõudlusest, kuna paljud koolid on silmitsi õpilaste arvu vähenemisega. Eesti koolides on peaaegu igas klassis mitte-eestlastest õpilasi ja meil pole ühtegi tõendit nende diskrimineerimisest rahvuse või emakeele põhjal. Nikolai Uspenski poolt esile tõstetud juhtum Laagna gümnaasiumi 4. klassi tüdrukuga, kellel õpetajad väidetavalt keelasid emakeeles rääkimise, osutus lähemalt uurides pehmemalt öeldes liialduseks,“ lisas Metlev.

Assamblee peasekretär täpsustas, et Laagna Gümnaasium on eestikeelne kool ning üks õpetaja oli seal tõesti õpilasele öelnud, et ta ei peaks rääkima seal vene keeles.

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis õppiv Sergei Metlev on seisukohal, et Vene Suursaatkond võiks vähem sekkuda Eesti siseasjadesse, eriti mis puudutab lõimumist ja keeleõpet, sest see lisab pingeid vaid juurde.

„Õpetajad, kes keelt ei oska, käivad tasuta kursustel. Keeleametnikud, riiklik järelvalve ja kooliomanikud püüavad olla mõistlikud ning anda võimalust ja aega tublimatele pedagoogidele keele omandamisel. Käib tavaline tööprotsess, kuhu ei ole vaja lisada poliitilisi momente, kuna need vaid häirivad seda,“ jätkas ta.

Koolide teemal peaks saadik käituma diplomaatilisemalt, sest kindlasti pole kellegi huvides, et muukeelse hariduse areng kukuks siin läbi, nagu Eesti-Vene suhted,“ lausus Metlev.

Õpilasesinduste Assamblee on avatud koostöövorm, mis on loodud õpilaste õiguste kaitseks ning kooli haridus- ja noorsoopoliitika mõjutamiseks. Assamblee koosseisu kuulub 58 vene õppekeelega gümnaasiumiastmega kooli.