NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Kuuldes sellist juttu Vene noorte suust, tekib jube tahtmine nende poolt olla ja kui vaja, siis neid mistahes valdkonnas aidata. Isegi venekeelt võiks ju nii õppima hakata. Kui nemad viitsivad meie keelega jännata, siis olen meeleldi valmis nende keele selgeks õppima.
Asi ei olegi pelgalt keeles vaid ühistes väärtustes.Ka meie peaksime oskama venelasi mõista,sest näiteks sõjas langenud on ikka ebaõiglaselt vara ja vägivaldset surma surnud noored mehed.Ei loe munder,kõik kisti välja kodunt,vanemate ja laste juurest.See on üks hell koht,mida saaks siluda vestlusringides nõ näost näkku arutades,mitte ainult kommides.Ka meie küüditamist peaks nemad teadvustama selles inimliku traagika võtmes,mitte ametlikus poliitilises tähenduses.Enda teise kohale asteamisega on võimalik vastastikku mõista.Pealegi ei ole aus vanemate tegusid lastele üle kanda,nõuda et lapsed tasuksid oma vanamate teod.
Kas valgus tunneli lõpus?
Kas nüüd, lõpuks ometi, on venelased seatud sundseisu?
Kas ometi oleme jõudnud sellesse otsustavasse punkti, kus iga venelane Eestis peab end määratlema: kas olla kremlimeelsel seisukohal Eesti Vabariigi vastu, või astuda vastu FSB-struktuuridega läbipõimunud kremli Eesti-vaenulikule poliitikale, mille põhitaktika on siinset venelaskonda ära kasutada ühiskonna destabiliseerimiseks.
Siiani on venelased seda seisukohavõttu edasi lükanud.
See tähendab, et kremlimeelsed on siianigi lõuanud ega pole end tagasi hoidnud, aga vastaspool on targu vait olnud. Palju on juttu olnud sellest, et venelaskonnas valitseb tegelikult terror, et Eesti suhtes lojaalsete seisukohtade avaldamine pole sugugi ohutu.
Venelased on oma vaikimist püüdnud õigustada sellega, et kremlile vastuseismine on rohkem eestlaste asi (kuigi just nemad ise on seatud etturite rolli). Aga nüüd on kremli vastu välja astunud vene noored – SEE vabandus enam ei kõlba. Iga venelase moraalne kohus on otsustada, kas asuda koos kremlimeelsetega neid noori maa sisse tampima, või tunnistatakse, et asi on siiski väljunud ‚eestlaste võitluse’ raamidest ja saanud ka vene asjaks.
Või saab hirm sellelgi korral võitu? See, kuidas Klenski linnavolikogu kõnepuldist kõiki reetureid kuulipildujaga ähvardas, on ikka veel meeles ja hoiab tagasi?
Kas Eesti riik ei peaks appi tulema, et seda hirmuõhkkonda likvideerida?
Eestlasi ei nimetata millegipärast "vene noorteks". Miks siis juute venelasteks tembeldatakse? Kas sellepärast, et jehoowa mitteväljavalituid ei tohi talmudi kohaselt avalikult kiita?
Eesti mees.
"Ka meie peaksime oskama venelasi mõista,sest näiteks sõjas langenud on ikka ebaõiglaselt vara ja vägivaldset surma surnud noored mehed. Ei loe munder,kõik kisti välja kodunt,vanemate ja laste juurest.See on üks hell koht,mida saaks siluda vestlusringides..."
Oot-oot, kas me tahame ühesuunalise liiklusega tänavat?
Kas ettepaneku tegija julgeb sinna juurde mõelda ka vastassuunda: et venelased mõistaksid: mundri järgi ei saa kedagi automaatselt süüdi mõista?
Kas räägime hella koha silumisest vaid venelaste mõistmiseks või vaststikuse arusaamise poole püüdlemisest?
Minu arvates pole eestlastel erilisi raskusi mõista vene inimeste kannatusi nii sõjas kui ka rahuajal, niipalju kui stalinistliku terrori aega saab üldse rahuajaks nimetada. Ega asjata räägita kommunistide sõjast oma rahva vastu.
Asja komplitseerib see, et kui meie vastustame just seda kuritegelikku, mida punaarmee korda saatis, siis kremli ametlik poliitika teeb kõik endast oleneva, et lihtsate inimest kannatused ja režiimi kuriteod tihedalt ühes paketis hoida. Ülekohtu ja vägivalla hukkamõistmist tõlgendatakse kui veteranide solvamist. Primitiivne, aga tõhus taktika. Kui saaksime need asjad üksteisest lahti haakida, oleksime astunud otsustava sammu üksteisemõistmisele.
Vanad inimesed enam oma mõttestampe ei muuda. Panus tuleb panna noortele. Ometi oleme ka siin mitu setti kaotanud – vene koolid toodavad eestivaenulikku noortemassi kui konveierilt. Mustamäe kooli vihkamiskoosolek oli selle järjekordseks tunnistuseks.
Aga see pole ju põhjus püssi põõsasse viskamiseks, ega ju?
Liiga palju on mängus, et vaid käegalöömisega piirduda!
Vene noored: langesime venekeelse meedia rünnaku alla
Elementaarne.
Eestivene meediat teades, kes oleks võinud teisiti arvatagi.
Oleks see meedia neid noori kiitma kukkunud, oleks suu küll mõneks ajaks lahti jäänud.
Mustamäe Reaalgümnaasiumis lahvatanud skandaal näitab veelkord halastamatult, kui läbikukkunud on Eestis 15 aastat tehtud pseudointegratsioon, tõestab taaskord, et venekeelsed õppeasutused on Eesti riigi ja rahva vaenulikkuse inkubatsioonikeskused ja paraku sedagi, et Eesti riik valis taas enda pea liiva alla peitmise olukorras, kus oleks tulnud teiste päid veeretada.
Meie riiklik haridussüsteem laseb segamatult tegutseda padušovinistlikel vene koolidel, kus õpetajated-direktorid viivad õpilasi pronkssõdurite juurde, korraldavad kohtumisi vene okupantidest veteranidega, kutsuvad esinema vene spioone - vabandust, diplomaate - õpetavad eesti ajaloo asemel vene ajalugu ja selle müütilisi versioone, halvustavad oma asukohamaad jne, jne, ja kui siis mõni õpilane julgeb taolist tegevust kritiseerida, vaatab haridusministeerium ja kogu riigi poliitiline juhtkond mokk töllakil pealt, kuidas “vene kogukond” reeturi oma ridades ribadeks rebib.
Millise sõnumi see välja saadab? Kuidas selline mõistvus ja sallivus aitab tulevikus probleeme ära hoida? Kas riigivõim saab olla veel abitum ja allaheitlikum?
Suursaadik Uspenski, kelle oleks pidanud persona non gratana välja saatma juba ammu, saab segamatult Eesti siseasjadesse sekkuda ja siin Eesti-vaenulikku ässitustööd teha, meie riiki rahvusvaheliselt laimata ning mitte keegi ei kergita kulmugi. Vene koolide juhtkonnad võivad tegeleda lakkamatu varjamatu vaenu õhutamisega eestlaste ja Eesti vastu ja nende vastu ei ole ühtegi rohtu? Kui neid ei saa vallandada, siis saab neid kindlasti riigist välja saata - sedagi oleks tulnud teha juba süstemaatiliselt ammu. Riigikukutajad võivad korraldada märatsemisi ja rüüstamisi, avalikult rünnata Eesti riiklust ja kohus kuulutab selle aktsepteeritud antifašistlikuks tegevuseks. Vene meedia kubiseb iga päev Eesti riigi ja rahva vaenulikust sapisest ja sisesevast propagandast ja keegi ei mõtlegi neid väljaandeid pressida, ajakirjanikke välja saata või välismaiseid kanaleid Eestis sulgeda. Kõik võimalused ja seadused riigi julgeoleku ja põlisrahva huvide kaitseks on olemas, mida pole, on tahe. Ilmselt ka julgus. Kui isegi nii markantse juhtumi puhul ei kasutata võimalust kooli juhtkonnas suurpuhastust teha, siis on selge, et Eesti venekeelsetes koolides on ainus tegevus, mis karistamist väärib eestimeelne tegevus.
Sõnum on ühene ja selge: venemeelsus ja eestivaenulikkus on karistamatu ja ohutu, eestimeelsus aga karistatav. Miks peaks mõni venelane sellises olukorras veel tahtma valida Eesti poole, olla Eestile lojaalne? Eesti riigivõimu käitumine õhutab venelaste vaenulikkust Eesti vastu ning pingestab selle läbi rahvuste vahelisi suhteid siin. Ühtlasi häälestab Eesti riigivõim oma tegevusetusega enda vastu ka Eesti patrioote. Praktikas tähendab see konflikti ette valmistamist eestlaste ja venelaste vahel.
Kui ma nüüd väga ei eksi siis ühines materdajatega ka Belobrovstev, sama tüüp kes 2007 kevadel ähvardas verevalamisega kui PSõduri asjus NENDE tahtmist ei tehta.
Täna on see mees ESDE nimekirjas?
Mida arvavad oma erakonnakaaslase seisukohavõtust SD asjapulgad Rumm Nestor Padar? Ootan. THI ja Pihli käest ei hakka küsimagi.
Vene koolinoori ühendav Õpilasesinduste Assamblee avaldus on siin kommentaariumis üldise heakskiidu osaliseks saanud.
Üldise, aga mitte täieliku.
Paar päeva tagasi käis siin kõva pusimine, kui üks juba kurikuulus kommenteerija koos paari abilise ja ühe elukutselise takkakiitjaga (olgu viimase nimi –trombs- siiski ilusti välja öeldud, mittenimetamine oleks tema egole liig raske koorem) püüdsid selgeks teha, et Metlevi tegu väärib hukkamõistu.
Nii vaprad need kremlimeelsed ka ei ole, et tunnistada kogu avalduses öeldu valeks, sellega kaotaksid nad igasuguse usutavuse. Seepärast püütakse leida mingeid teise- või kolmandajärgulisi nüansse, mille kallal urgitseda ja siis ebaadekvaatseid üldistusi teha.
Kui küsisin otse, kas Metlevi allkirja kandev avaldus sisaldas tõde või valet, sain vastuseks äärmiselt ebamäärase mõtte (et mitte öelda – mõttetuse):
„See võis sisaldada tõde selles osas, mis puudutab tema enda vaateid. Kuid seda on kahjuks püütud valelikult esitada...”
Kritiseerida ei oska, valet ei sisalda, aga ikkagi on oi-kui-halb!
Käesolev artikkel annab hea võimaluse lausa punktide kaupa välja tuua, milliseid seisukohti Metlevi kriitikud siis tegelikult kaitsesid ja millele nad vastu sõdisid:
1. pooldasid Metlevi-vastast laimukampaaniat;
2. vastustasid sõnavabadust;
3. vastustasid avatud ühiskonna väärtusi Eestis;
4. eirasid antud avalduse kollektiivset iseloomu, väites järjekindlalt, et see olla vaid ühe inimese arvamus, mis pealegi „teatud jõudude” poolt talle suhu pandud;
5. pidasid õiglaseks Venemaa suursaadiku süüdistusi Eesti aadressil;
6. ei pidanud Venemaa suursaadiku avadust sekkumiseks meie riigi siseasjadesse;
7. ei pidanud riigikeele oskust vajalikuks tingimuseks õpetaja töös;
8. kiitsid heaks õpilaste karistamise nende arvamuste ja ühiskondliku tegevuse eest;
9. ei hinnanud kodanikuühiskonna väärtusi Eesti Vabariigi koolides;
10. pidasid õpilaste õiguste kaitseks loodud avatud koostöövormi, Õpilasesinduste Assambleed, kahtlase taustaga, kahjulikuks ning manipuleeritavaks organisatsiooniks.
*
Just need kümnes punktis esitatud seisukohta võimaldavad asuda kritiseerima Metlevit ja Õpilasesinduste Assambleed. Kui nii ei arvaks, poleks põhjust ka Metlevit maa sisse tampima hakata.
Usun, et nende punktide põhjal joonistub üsna selgesti välja, millised tegelased siin kommentaariumis püüavad ilma teha.
Lennuvõimetu lind püüab kah tiibade lehvitamise abil õhku tõusta...
Just nii see on: *Suursaadik Uspenski, kelle oleks pidanud persona non gratana välja saatma juba ammu, saab segamatult Eesti siseasjadesse sekkuda ja siin Eesti-vaenulikku ässitustööd teha, meie riiki rahvusvaheliselt laimata ning mitte keegi ei kergita kulmugi.*
Kuid riik selle asemel puges ühe juudist poisikese selja taha ja pasundab sellel tasemel nagu mingi turumutt.
Eesti mees.
Uspenski on mänginud asjad samasse seisu mis aprillis 2007. Toona, nagu ka täna ei saa enam aru kelle sõna maksab EV pinnal, kas Moskva või Tallinna. Kas peab varsti jälle politseinikud kivirahe ja mõnituste alla saatma, et anda "signaal" kes seda hädist vabariiki siiski juhib?
Uspenski sai Lukase oma "vene pedagoogide puhastamise" jutuga toredasti kahvlisse. Siit haridusministri ja kogu valitsuse nabaproov - kas julgevad esimese riigivastase koolist välja puksida? Kui ei, saavad meie vaenlased edaspidigi naeru pugistada ning EV prestiizh käib vastu mere põhja.
Kui julgust ja eneseväärikust ei ole, pole iseseisval riigil suuremat mõtet ka.
Vene noored: langesime venekeelse meedia rünnaku alla
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kas nüüd, lõpuks ometi, on venelased seatud sundseisu?
Kas ometi oleme jõudnud sellesse otsustavasse punkti, kus iga venelane Eestis peab end määratlema: kas olla kremlimeelsel seisukohal Eesti Vabariigi vastu, või astuda vastu FSB-struktuuridega läbipõimunud kremli Eesti-vaenulikule poliitikale, mille põhitaktika on siinset venelaskonda ära kasutada ühiskonna destabiliseerimiseks.
Siiani on venelased seda seisukohavõttu edasi lükanud.
See tähendab, et kremlimeelsed on siianigi lõuanud ega pole end tagasi hoidnud, aga vastaspool on targu vait olnud. Palju on juttu olnud sellest, et venelaskonnas valitseb tegelikult terror, et Eesti suhtes lojaalsete seisukohtade avaldamine pole sugugi ohutu.
Venelased on oma vaikimist püüdnud õigustada sellega, et kremlile vastuseismine on rohkem eestlaste asi (kuigi just nemad ise on seatud etturite rolli). Aga nüüd on kremli vastu välja astunud vene noored – SEE vabandus enam ei kõlba. Iga venelase moraalne kohus on otsustada, kas asuda koos kremlimeelsetega neid noori maa sisse tampima, või tunnistatakse, et asi on siiski väljunud ‚eestlaste võitluse’ raamidest ja saanud ka vene asjaks.
Või saab hirm sellelgi korral võitu? See, kuidas Klenski linnavolikogu kõnepuldist kõiki reetureid kuulipildujaga ähvardas, on ikka veel meeles ja hoiab tagasi?
Kas Eesti riik ei peaks appi tulema, et seda hirmuõhkkonda likvideerida?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Eesti mees.
Tuvastamata Kasutaja
Oot-oot, kas me tahame ühesuunalise liiklusega tänavat?
Kas ettepaneku tegija julgeb sinna juurde mõelda ka vastassuunda: et venelased mõistaksid: mundri järgi ei saa kedagi automaatselt süüdi mõista?
Kas räägime hella koha silumisest vaid venelaste mõistmiseks või vaststikuse arusaamise poole püüdlemisest?
Minu arvates pole eestlastel erilisi raskusi mõista vene inimeste kannatusi nii sõjas kui ka rahuajal, niipalju kui stalinistliku terrori aega saab üldse rahuajaks nimetada. Ega asjata räägita kommunistide sõjast oma rahva vastu.
Asja komplitseerib see, et kui meie vastustame just seda kuritegelikku, mida punaarmee korda saatis, siis kremli ametlik poliitika teeb kõik endast oleneva, et lihtsate inimest kannatused ja režiimi kuriteod tihedalt ühes paketis hoida. Ülekohtu ja vägivalla hukkamõistmist tõlgendatakse kui veteranide solvamist. Primitiivne, aga tõhus taktika. Kui saaksime need asjad üksteisest lahti haakida, oleksime astunud otsustava sammu üksteisemõistmisele.
Vanad inimesed enam oma mõttestampe ei muuda. Panus tuleb panna noortele. Ometi oleme ka siin mitu setti kaotanud – vene koolid toodavad eestivaenulikku noortemassi kui konveierilt. Mustamäe kooli vihkamiskoosolek oli selle järjekordseks tunnistuseks.
Aga see pole ju põhjus püssi põõsasse viskamiseks, ega ju?
Liiga palju on mängus, et vaid käegalöömisega piirduda!
Tuvastamata Kasutaja
Elementaarne.
Eestivene meediat teades, kes oleks võinud teisiti arvatagi.
Oleks see meedia neid noori kiitma kukkunud, oleks suu küll mõneks ajaks lahti jäänud.
Tuvastamata Kasutaja
Mustamäe Reaalgümnaasiumis lahvatanud skandaal näitab veelkord halastamatult, kui läbikukkunud on Eestis 15 aastat tehtud pseudointegratsioon, tõestab taaskord, et venekeelsed õppeasutused on Eesti riigi ja rahva vaenulikkuse inkubatsioonikeskused ja paraku sedagi, et Eesti riik valis taas enda pea liiva alla peitmise olukorras, kus oleks tulnud teiste päid veeretada.
Meie riiklik haridussüsteem laseb segamatult tegutseda padušovinistlikel vene koolidel, kus õpetajated-direktorid viivad õpilasi pronkssõdurite juurde, korraldavad kohtumisi vene okupantidest veteranidega, kutsuvad esinema vene spioone - vabandust, diplomaate - õpetavad eesti ajaloo asemel vene ajalugu ja selle müütilisi versioone, halvustavad oma asukohamaad jne, jne, ja kui siis mõni õpilane julgeb taolist tegevust kritiseerida, vaatab haridusministeerium ja kogu riigi poliitiline juhtkond mokk töllakil pealt, kuidas “vene kogukond” reeturi oma ridades ribadeks rebib.
Millise sõnumi see välja saadab? Kuidas selline mõistvus ja sallivus aitab tulevikus probleeme ära hoida? Kas riigivõim saab olla veel abitum ja allaheitlikum?
Tuvastamata Kasutaja
Suursaadik Uspenski, kelle oleks pidanud persona non gratana välja saatma juba ammu, saab segamatult Eesti siseasjadesse sekkuda ja siin Eesti-vaenulikku ässitustööd teha, meie riiki rahvusvaheliselt laimata ning mitte keegi ei kergita kulmugi. Vene koolide juhtkonnad võivad tegeleda lakkamatu varjamatu vaenu õhutamisega eestlaste ja Eesti vastu ja nende vastu ei ole ühtegi rohtu? Kui neid ei saa vallandada, siis saab neid kindlasti riigist välja saata - sedagi oleks tulnud teha juba süstemaatiliselt ammu. Riigikukutajad võivad korraldada märatsemisi ja rüüstamisi, avalikult rünnata Eesti riiklust ja kohus kuulutab selle aktsepteeritud antifašistlikuks tegevuseks. Vene meedia kubiseb iga päev Eesti riigi ja rahva vaenulikust sapisest ja sisesevast propagandast ja keegi ei mõtlegi neid väljaandeid pressida, ajakirjanikke välja saata või välismaiseid kanaleid Eestis sulgeda. Kõik võimalused ja seadused riigi julgeoleku ja põlisrahva huvide kaitseks on olemas, mida pole, on tahe. Ilmselt ka julgus. Kui isegi nii markantse juhtumi puhul ei kasutata võimalust kooli juhtkonnas suurpuhastust teha, siis on selge, et Eesti venekeelsetes koolides on ainus tegevus, mis karistamist väärib eestimeelne tegevus.
Sõnum on ühene ja selge: venemeelsus ja eestivaenulikkus on karistamatu ja ohutu, eestimeelsus aga karistatav. Miks peaks mõni venelane sellises olukorras veel tahtma valida Eesti poole, olla Eestile lojaalne? Eesti riigivõimu käitumine õhutab venelaste vaenulikkust Eesti vastu ning pingestab selle läbi rahvuste vahelisi suhteid siin. Ühtlasi häälestab Eesti riigivõim oma tegevusetusega enda vastu ka Eesti patrioote. Praktikas tähendab see konflikti ette valmistamist eestlaste ja venelaste vahel.
Tuvastamata Kasutaja
Täna on see mees ESDE nimekirjas?
Mida arvavad oma erakonnakaaslase seisukohavõtust SD asjapulgad Rumm Nestor Padar? Ootan. THI ja Pihli käest ei hakka küsimagi.
Tuvastamata Kasutaja
Üldise, aga mitte täieliku.
Paar päeva tagasi käis siin kõva pusimine, kui üks juba kurikuulus kommenteerija koos paari abilise ja ühe elukutselise takkakiitjaga (olgu viimase nimi –trombs- siiski ilusti välja öeldud, mittenimetamine oleks tema egole liig raske koorem) püüdsid selgeks teha, et Metlevi tegu väärib hukkamõistu.
Nii vaprad need kremlimeelsed ka ei ole, et tunnistada kogu avalduses öeldu valeks, sellega kaotaksid nad igasuguse usutavuse. Seepärast püütakse leida mingeid teise- või kolmandajärgulisi nüansse, mille kallal urgitseda ja siis ebaadekvaatseid üldistusi teha.
Kui küsisin otse, kas Metlevi allkirja kandev avaldus sisaldas tõde või valet, sain vastuseks äärmiselt ebamäärase mõtte (et mitte öelda – mõttetuse):
„See võis sisaldada tõde selles osas, mis puudutab tema enda vaateid. Kuid seda on kahjuks püütud valelikult esitada...”
Kritiseerida ei oska, valet ei sisalda, aga ikkagi on oi-kui-halb!
Käesolev artikkel annab hea võimaluse lausa punktide kaupa välja tuua, milliseid seisukohti Metlevi kriitikud siis tegelikult kaitsesid ja millele nad vastu sõdisid:
1. pooldasid Metlevi-vastast laimukampaaniat;
2. vastustasid sõnavabadust;
3. vastustasid avatud ühiskonna väärtusi Eestis;
4. eirasid antud avalduse kollektiivset iseloomu, väites järjekindlalt, et see olla vaid ühe inimese arvamus, mis pealegi „teatud jõudude” poolt talle suhu pandud;
5. pidasid õiglaseks Venemaa suursaadiku süüdistusi Eesti aadressil;
6. ei pidanud Venemaa suursaadiku avadust sekkumiseks meie riigi siseasjadesse;
7. ei pidanud riigikeele oskust vajalikuks tingimuseks õpetaja töös;
8. kiitsid heaks õpilaste karistamise nende arvamuste ja ühiskondliku tegevuse eest;
9. ei hinnanud kodanikuühiskonna väärtusi Eesti Vabariigi koolides;
10. pidasid õpilaste õiguste kaitseks loodud avatud koostöövormi, Õpilasesinduste Assambleed, kahtlase taustaga, kahjulikuks ning manipuleeritavaks organisatsiooniks.
*
Just need kümnes punktis esitatud seisukohta võimaldavad asuda kritiseerima Metlevit ja Õpilasesinduste Assambleed. Kui nii ei arvaks, poleks põhjust ka Metlevit maa sisse tampima hakata.
Usun, et nende punktide põhjal joonistub üsna selgesti välja, millised tegelased siin kommentaariumis püüavad ilma teha.
Lennuvõimetu lind püüab kah tiibade lehvitamise abil õhku tõusta...
Tuvastamata Kasutaja
Kuid riik selle asemel puges ühe juudist poisikese selja taha ja pasundab sellel tasemel nagu mingi turumutt.
Eesti mees.
Tuvastamata Kasutaja
Haridusministril on palju pakilisi toimetusi. Peaminister suusatab. Herkel Rumm Nestor blogivad.
Tuvastamata Kasutaja
Eesti mees.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kui julgust ja eneseväärikust ei ole, pole iseseisval riigil suuremat mõtet ka.