Vene kodakondsuse võtjate arv on seni arvatust mitu korda suurem

 Venemaa diplomaatilise esinduse poolt eile Päevalehele antud arv kajastab Vene kodakondsuse võtjate arvu alates novembrist 2007 kuni eilse päevani. Saatkonna pressiesindaja Maksim Kozlovi sõnul on just nii palju rahuldatud Vene passi saamise avaldusi saatkonna konsulaaresindustes Tallinnas ja Tartus ning Narvas asuvas peakonsulaadis. „Eesti on Venemaa kodakondsuse võtmise poolest üks maailma juhtivaid paiku,” kommenteeris Kozlov seda arvu.

Pea nelja tuhandeni küündiv ametlikult kinnitatud arv on tunduvalt suurem, kui keegi on osanud seni arvata. Näiteks ületab see rohkem kui kaks korda selle aasta jooksul Eesti kodakondsuse saanud isikute arvu. Septembri lõpu seisuga oli Eesti kodakondsuse sel aastal saanud 1608 inimest.

Valitsus meelitab halle passe

Arvatavasti on Vene kodakondsuse võtmine üks põhjusi, miks valitsuskabinet arutas eile Eesti kodakondsuse taotlemisega seotud küsimusi. Hilisõhtuni kestnud istungil vaeti eelkõige võimalusi, kuidas parandada kodakondsuseta ehk niinimetatud halli passi omanike teavitamist Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest ja eelistest.

Välisminister Urmas Paet tõdes eilsel valitsuse pressikonverentsil kodakondsuseta inimeste teavitamises puudujääke. „Minu isiklik kogemus kohtumistest paljudes vene õppekeelega koolides ja peamiselt venelastest koosnevate töökollektiivide esindajatega on olnud see, et liiga palju inimesi ei ole kursis, mis moel on võimalik saada Eesti kodakondsust näiteks noortel inimestel,” rääkis ta.

Kodakondsusküsimust analüüsinud välisminister märkis, et tema arvates pole erilist vahet, kas Eestis elab 100 000 või 200 000 Venemaa kodanikku. „Mis puudutab julgeolekupoliitilist olukorda, siis ega tegelikult ei ole suurt vahet, kas meil on siin Vene kodanikke 100 000, 120 000 või 200 000. Inimeste eri arusaamad ei tulene mitte sellest, mis pass on kellelgi taskus, vaid ennekõike sellest, millises infoväljas elatakse,” arvas Paet.