Vene duumasaadik: küberrünnakud Eesti vastu sooritas minu abiline
(44)Vene riigiduuma saadik ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Venemaa delegatsiooni liige Sergei Markov väitis teisipäeval, et 2007. aastal Eesti veebilehtede vastu sooritatud küberrünnakud korraldas üks tema abiline.
Markov avameelitses oma väitega infotehnoloogiaalasel videokonverentsil, kus moderaatoriks oli Ehho Moskvõ ajakirjanik Nargiz Assadova, kes sellest oma blogis kirjutabki.
"Eesti rünnakute asjus olge rahulik," rääkis talle Markov. "Need rünnakud tegi minu abiline. Ma ei avalda tema nime, sest tal võivad siis tekkida probleemid viisa taotlemisega."
Konverentsil arutati muuhulgas infotehnoloogilisi võimalusi 21. sajandil peetavates sõdades, tuginedes saadud kogemustele alates aastast 2006 toimunud Liibanoni sõjast kuni tänavu Gaza sektoris peetud lahingutegevuseni, samuti käsitleti Ukraina ja Venemaa vahelist gaasitüli.
Assadova küsis konverentsil ühelt USA IT-spetsialistilt James Lewis’elt, miks Ameerika meedias süüdistatakse Venemaad küberrünnakutes. Ta tõi näidetena esile küberrünnakud Eesti riigi ja USA kaitseministeeriumi vastu.
Lewis naljatas, et USA-s süüdistatakse alati kõiges Hiinat ja Venemaad.
"Kui ameeriklasel haigestub koer, siis on selles süüdi Hiina," lõõpis ta, kuid arvas, et Eesti võimudel oli ilmselt põhjust pidada ründajaks Venemaad.
Vestlusesse sekkunud Markovi sõnul korraldas rünnakud tema abiline, kes viibis sel ajal ühes tunnustamata vabariigis ja tähistas 9. maid.
"Eesti valitsus toetas ülbelt natse," lisas Markov. Ta märkis, et abilise sõbrad soovisid seetõttu Eesti valitsusele teha kahju, mis väljendus küberrünnakutes.
"Seda ei tehtud kellegi käsul," sõnas Markov. "Parasjagu olid pühad ja nad ei saanud kedagi kätte. Siis nad helistasid mulle ja küsisid: ’Sergei Aleksandrovitš, mida nüüd teha? Me blokeerisime Eesti veebilehed, aga ei tea, mida nüüd teha?’ Ma ütlesin: ’Anname sellest teada infoagentuuridele.’"
Praegu kahtlustatakse Eesti vastu toime pandud küberrünnakute korraldamises Naši aktivisti Konstantin Goloskokovit, kes on kuulutatud paljudes riikides tagaotsitavaks.

































