Vene ajakiri kajastab Lennart ja Arnold Meri eluteed
(28)
Lennart Meri ja tema onupoja Arnold Meri elulugudes peegelduks nagu veetilgas Eesti ajaloo vastuolud ja dramaatilisus, ütles Postimehele artiklit kirjutav Soveršenno Sekretno asepeatoimetaja Leonid Velehhov.
«Kavatsesin artikli üles ehitada kahele lähedasele sugulasele, kel on nii erinevad elukäigud ja iseloomud,» ütles Velehhov. «Arnold Meriga vestlesin kaks korda, kokku kümme tundi. Kuigi ka Lennart Meri oli alguses intervjuuga nõus, jäi see kahjuks ära.»
2,3-miljonilise trükiarvuga Vene väljaande ajakirjanik rääkis, et jääb kindlaks plaanile kirjutada mõlema mehe kujunemisest 20. sajandil. Samas ei tule see nii ulatuslik ja rohkem tuleb juttu Arnold Merist, lisas ta.
Esimese eestlasena Nõukogude Liidu kangelaseks saanud Arnold Meri on üks viiest Eestis elavast Punaarmee veteranist, kelle kutsus Venemaa president Vladimir Putin 9. mail Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva pidustustele Moskvasse.
Samas kahtlustab kaitsepolitsei 84-aastast sõjaveterani 1949. aasta märtsiküüditamisel osalemises Hiiumaal, jätkates kriminaalasja eeluurimist.
«Arnold Meril on väga keeruline ja dramaatiline elulugu, millele ei saa anda ühetähenduslikku hinnangut,» leidis Velehhov.
Moskva ajakirjaniku sõnul suhtus Arnold Meri nõukogude võimu kriitiliselt. «Ta rääkis, mis ettekujutus oli tal sellest võimust ja kuidas tegelikkus tema seisukohti muutis,» ütles Velehhov. «Ta tunnistas oma vigu ja kompromisse, mida oli sunnitud tegema. Ta oli piisavalt enesekriitiline.»
Ajaloolist hinnangut küsis Vene ajakirjanik Riigikogu isamaaliitlasest liikmelt Mart Laarilt, kes leidis, et küüditajad tuleb välja selgitada ja süüdistatavad kohtu alla anda.
 |
  |
 |
