Veider majake Paldiskis on Adamsoni kunstitöö

Kaks roostes bensiinitünni on kolm päeva lakkamata lõkendanud ning hilissügise raagus puude ja uduse ilma sees ühe ammu surnud skulptori, Amandus Adamsoni ateljeeõuel Paldiskis elumärki näidanud.

Soomlasest skulptuuridoktor Jyrki Siukonen seisab eestlasest skulptori Amandus Adamsoni Paldiski kodu kulunud õuel ja mõtiskleb elus esimest korda selle üle, kuidas kunagi koristavad ehk ka tema järel tulevikuinimesed. Ja mida neil siis võib koristada olla?

Tõsi on, et Amandus Adamsonist pole Paldiski kodus suurt muud järele jäänud kui mehe enda välja mõeldud ja ehitatud kummaline tornikestega ateljeemaja. See, mida 16 Tallinna ja Helsingi kunstitudengit koos kahe professoriga sellel endisel Rae, nüüdsel Adamsoni tänava krundil on puidust ateljeemajast ning kivist kõrvalhoonest välja vedanud, peenikeseks raiunud, riita ladunud või bensiinitünnides põletanud, on aastakümnete jooksul maha jäetud hoopis teiste inimeste poolt.

Adamsoni ateljeemuuseumi juurde juhivad alates läinud neljapäevast pruunid sildid Paldiski peatänaval. Muuseumi juhataja, nooruke Kätlin Janson loeb kokku muuseumile kuuluva skulptori isikliku vara: diivan, tugitool, nurgakapp ja mõned kipsist jalgade tükid. Need on siis lisaks kinnistule koos kahe väikese hoone ning kunagise pommitabamusel hävinud elumaja trepiga, mille Adamsoni noorim, Rootsis elav tütar Maria Carlsson aasta tagasi isa 150. sünniaasta-

päeva puhul Eesti riigile kinkis.

“Vägevad ruumid. Maja, hoov, kuur, osa puid – midagi siin on,” räägib eestlasest skulptuuriprofessor Villu Jaanisoo, haarates pilguga sügishämarat ümbrust.

“Siin oli uskumatu vaatepilt,” näitab Jaanisoo teadmata funktsiooniga kivist kõrvalhoone avarasse ruumi. “See oli maast laeni koli täis.” Ruum, mida aastakümneid ilmselt kuurina on kasutatud, on tühjendamise järel näidanud kunagist laia ust ääristanud kiviridasid ja muljetavaldavat paekiviplaatidest põrandat. See hoone võis olla kunstniku ateljee ja professor Jaanisoo on täis soovi seda üle aastakümnete taas ateljeena kasutama hakata.

“Me oleme siin, tuleme veel ja hakkame siin midagi tegema,” lubab Jaanisoo.

“Ühel päeval on see koht paljudele külastamiseks,” usub soomlane Siukonen. “Me ei tee imet nädalaga, aga me näitame, millised võimalused siin on,” lisab ta. “Sel korral oli meil cleaning performance (puhastamis-etendus – ingl k),” naerab õppejõud ja loodab, et järgmisel korral saab vähem koristustöid ja rohkem kunsti teha.

Aastakümnete jooksul elasid majas Adamsoni lähemad ja kaugemad sugulased, kes siis ka külastajaid ateljeetuppa lubasid.

Nüüd on Adamsonil linnavalitsuse kõrval ka juba mitu aastat väärikas sammas ja linnavalitsus on lubanud ateljeemuuseumi ja kunstikeskuse loomist toetada.

Adamsoni ateljeest kunstikeskus

•• Laupäeval oli Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi õu Paldiski elanikke ja kunstihuvilisi täis, sest eesti ja soome kunstitudengid korraldasid esimese suure muuseumile tähelepanu tõmbava kunstiürituse.

Aasta tagasi, kui Adamsonil täitus sünnist 150 aastat, ateljeemuuseumis kohapeal midagi ei toimunud, peale selle, et sinna saadi esimesed rahasummad ning maja konserveeriti.

•• Muuseumi juhataja Kätlin Jansoni sõnul on esimesed rahataotlused Euroopa fondidesse teele läinud ning unistus on 2008. aastal maja restaureerimisega algust teha.

•• Esialgsete arvestuste järgi kulub puitnikerdustega 19. sajandi lõpus ehitama hakatud hoone taastamiseks viis miljonit krooni, kuid unistused on oluliselt auahnemad. Pommitabamusest hävinud elumaja asemele võiks kerkida kunstikeskus.

•• Jansoni sõnul ühendaks ateljeemuuseum väljapanekud Adamsoni kohta, vahelduvad näitused ja aktiivse kunstiga tegelemise ehk siis töötaks skulptuuriateljee praegustele kunstnikele. “2011.–2012. aastaks võiks midagi valmis olla,” arvas sellest kevadest Harjumaa muuseumi filiaalina tegutsevat ateljeemuuseumi juhatav Janson.