Veebruari teine nädal: lehtpuupalkide aeg

 Vanarahvas leidis, et kõige paremini püsivad lehtpuust tarbe-esemed või haavast saunad siis, kui palgid on langetatud veebruarikuu viimase veerandi päevadel. Mikk Sarv ütleb, et veel parem, kui tuul puhub sel ajal põhjast või kirdest ja kui puud õnnestub langetada tuulesuunda. Siis võib isegi haavapalk seinas üle saja aasta mädanemata vastu pidada. Okaspuu langetamiseks on aga sel aastal kõige paremad päevad veebruarikuu lõpus – siis kui taevas on noorkuu. Jah, ja Saaremaa kohta on kirjandusest teada: kui õiget tuult ei tulnud, siis jäeti mets hoopis langetamata. Et kuu ei määra ainult palgikõvadust, vaid ka kalasaaki, seda kinnitavad möödunud nädala täiskuuaegsed sikuskasaagid. Loode-Eesti väikejärvedelt püüti ülisuuri hauge – poekaalul ülekaalutuna said kirja sellised purikad, nagu 5,2 ja 6,8 kilo! Muide, kõik metsajõed ja kraavid on veel kas nõrga jää all või kogunisti lahti.

Kaks karujuntsu jälle emata

Gennadi Skromnov, kes käis koos Ivar Jüssiga Saaremaal hülgeid jälgimas, ütleb, et Vilsandi rahvuspargis sündisid eelmisel nädalal esimesed hallhül-gepojad. Mandril on rebased lõpuks teeveeres nuhkimise asemel korraliku põlluhiirejahi ette võtnud. Kitserahvas, keda selgematel ja helgematel päevadel juba ühe- ja mõnekaupa ringi uitamas nähti, liitus lumisematel päevadel jälle tosinasuurusteks karjadeks. Lemmikorasepõllud said auguliseks kraabitud ja jälgi täis tipitud. Karvutud inimloomad käivad ikka püssidega metsajooksu harjutamas – selle nädala ohvriteks said ka kaks väikest karupoega, kelle ema Pärnumaal jahimeeste eest pages. Nüüd kasvab siis Nigula metsloomade turvakodus viis väikest karujuntsu – esimesed kolm teevad juba mitu sammu järjest, enne kui pepuli potsatavad. Uued karuorvud on Kaja Kübara sõnul alles rohkem maa küljes kinni. Turvakodu perenaisele võiks küll karuema medali anda: 35-st turvapaika toodud karupojast on üles kasvatatud ja metsa tagasi lastud üle 20. Aga sel tööl ei paista vist lõppu.  

Aastalinnu igapäevaelu

Tugitooli-loodusvaatlejad said sel nädalal uue vaatlusala. Veebi-ilma tegijaks tõusis pidevalt magav kodukakk www.eoy.ee/kodukakk/kakukaamera. Pean küll ütlema, et ma ei saa seda kinopilti vaadates lahti tundest, et koputaks hiirega pildile – äkki kakuke vaatab ringi või teeb midagi. Aga eks loodus olegi rahu ja kannatlikkuse õppimise koht. Need linnuvaatlejad aga, kes õues käivad, teavad kinnitada, et kakud huikavad juba öös mõnuga, kõige lummavam oli see nädala alguspoole täiskuuöödel. Põnev on ka see, et kakkude päevased kaimud – kullid – on kuidagi aktiivsemaks muutunud. Isegi põldudel hiiri jahtivaid hiireviusid on nagu veidi rohkem näha. Ka harakad, rongad ja hakid on silmanähtavalt rohkem elevil. Harakad hoiduvad juba pesakuhjade juurde ja piiluvad ärevil näoga, kui mõne sellise lähedusse satud.

Siruta end taevani!

Pole kahtlust, et suurem osa inimesi istub praegu rohkem toas ja arvuti taga. Vanas Hiinas mõeldi sõjameeste kestvast „jõudeoleku” istumisest põhjustatud seljahädade vastu välja harjutuste kompleks. Nõelraviarst Lembit Kuhlberg soovitab neid meilegi (kodu.neti.ee/~ok003a/) — sirutust ülespoole ehk „taeva tõukamist”, vibu vinnastamise harjutust ehk „kotka sihtimist”, „maa ja taeva ühendamist”.

Lastele

Ilmamäng: kelgurada

Marimaal nähti pika vastlaliu nimel rohkem vaeva kui meil. Enne vastlapäeva laasiti noored kuused ja ehitati latte ühendades ning paralleelselt meetrise vahega mäeküljele maha asetades pikk liukoridor, mis parema libisemise nimel valati veega üle. Jäärajal liueldi alla paarikaupa, ikka poiss ja tüdruk koos.