Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp alustas tööd mullu juunis, aasta hiljem lisandus Maarja Punak, vanust 28. Tegelikult oleks võinud temast saada tubli kirjandusinimene. Elu tahtis teisti.

Kuidas Maarjalt jäätis ära võeti

Kord sooviti Maarjalt raha röövida, kuid saagiks saadi vaid ära joostes mahavisatud jäätis. Ta oli teismelisena laagris. Maarja peas hakkas idanema küsimus, kuis kurikaelu ohjeldada. Nii ta sisekaitseakadeemiasse jõudiski, kuigi võimalus oli tudeerida ka Tartu ülikoolis kirjandust. Maarja leidis end politsei noorsootöös. Vanemad pelgasid esialgu, kuidas ta karmis ametis hakkama saab, praeguseks on nad tütre valikuga rahul.

Millega Maarja rinda pistab

Maarja arvutisse jõudvate kirjade valik on kirev kui issanda loomaaed. Loomakaitse, ahistamine, peksmine, varastamine, petmine, jälitamine, kadumine, välismaal reisimine, lubatud ja keelatud relvad ja enesekaitseviisid, alaealised ja alkohol, identiteedivargused, valekontod, viirused, spämm, häkkimine, palgast ilmajäämine, pettused töölepingutega, mustalt töötamine, maksmata trahvid, kohtukulud, piltide avalikustamine ilma loata, ostan-müün-kahetsen-tehingud…

Kuidas Maarja kadunud lapsi leiab

Teinekord paneb mõni laps kodunt plehku. On murelike vanemate jaoks täiesti kadunud. Appihüüe veebikonstaablitele. Maarja kirjutab kadunu Facebooki kontole või hoopis tema sõpradele. Kas kadumaläinu elu ja tervise juures on? Enamasti saabuvad vastused. Huvitav, vanematele plehkupannu ei vasta, politseinikule küll.

Kuidas Maarja sõimata ja kiita saab

Kord avastas Maarja oma Facebooki seinalt punklaulu: „ACAB – ehk All cops are bastards”. Maakeeli: „kõik võmmid on väärakad.” Kuis talitada? Postituse kustutamine tähendanuks, et temaga Facebookis suhtlejad saaks sõnumi tsensuurist. Kas aga allesjätmine tähendab sõnumiga nõustumist?

Vastus, tänagi veebis alles, on delikaatne: „Kuulasin. Muusika pole sugugi paha, sõnum on väga selge. Jätan selle kustutamata, ehk on keegi, kellele pakub huvi. Muusikat ei tohiks keelata, peaasi, et selles õhutatuna kellelegi päriselt liiga ei tehtaks!”

Tegelikult on Maarja hämmastunud, kui palju ta kiita ja tänusõnu saab, kui kirjadele vastab. Tavapolitseinikutöös juhtus seda harvem.