Eileõhtuse vihmase ilmaga võis vastvalminud Vabaduse väljakust Roosikrantsi tänavale suunduvas jalakäijate tunnelis näha, kuidas värskelt valge võõba saanud lagi kobrutas niiskusest ning kohati  tilkus läbigi.

Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel rääkis Päevaleht Onilne’ile, et värskema väljanägemise saanud tunnel Vabaduse väljaku ehituse hulka ei kuulunud ja seega kapitaalremonti seal ei tehtudki.

„See on selles osas, mis on tunneli vana ots ning seal tehti natuke viimistlustöid – tehti laed korda ja pandi uus põrand,“ selgitas Koppel, et tilkuv tunneli lagi ei olegi tegelikult nii ootamatu nähtus.

Suuremat remonti tunnel nii pea Koppeli sõnul ei näe. „Praegu me küll ei näe vajadust, et seal suuremat remonti teha,“ sõnas ta.

Lage lapitakse Koppeli kinnitusel vastavalt vajadusele siis, kui see jälle tilkuma juhtub.

Tema sõnul tulebki töömeestel nüüd ilmselt uuesti minna olukorda hindama, sest lage saab parandada vaid siis, kui vihma on sadanud ning läbitilkuvad kohad taas välja ilmunud.

Väljaku klaasisoojendi põles läbi

Ootamatu viperus tekkis möödunud nädala lõpus ka Vabaduse väljaku klaaspinnaga, kust peaks olema vaadeldav väljaku all olevad kivimüürid. Nimelt põles nädalalõpul Peep Koppeli sõnul läbi klaasisoojendi, mis veeauru tekkimise seni ära hoidis.

Täna hommikul kella 9 ajal olevat töömehed aga Koppeli kinnitusel juba platsis olnud uut statsionaarset klaasisoojendit paika seadmas ning hiljemalt päeva lõpuks peaks klaas taas läbi paistma.

Augusti teisel poolel avatud Vabaduse väljaku ümberehituse kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 280 miljonit krooni.

Väljaku ümberehitust alustati mullu augustis. Ehitusprotsessi algfaasis tuli linnavalitsuse pressiteenistuse andmeil alal läbi viia ulatuslikud ning töö- ja ajamahukad arheoloogilised väljakaevamised.

Arheoloogilised uuringud viidi läbi kokku 5000m² alal. Ehitustegevuse kõige suuremahulisem töö oli maa-aluse osa betoonkonstruktsioonide ehitus, mille käigus valati ligi 9000m³ betooni, paigaldati 850 tonni armatuurterast ning 47km järelpingetrosse.

Maa all on säilitatud ja eksponeeritud ka endised vallikraavi tugimüürid, maa peal markeerib nende asukohta ülejäänud väljakupinnaga võrreldes teist tooni sillutis. Erinevaid sillutisi kasutades on markeeritud ka kunagise Harju värava asukoht, osa värava alusmüürist jäeti läbi klaasi maa pealt vaadeldavaks.

Maa all asuvad parkla 123 autole, Ahhaa teaduskeskus, noortekeskus, väljaku ajalugu tutvustav väljapanek, kohvik, tualettruumid ja munitsipaalpolitsei tugipunkt.