Vastne president oli 20 aasta eest läänes eestlaste eestkõneleja
Kõik Ilvesega koos ühiste eesmärkide nimel töötanud inimesed ei mahuks Kadriorgu ära.
1980. aastail Münchenis elanud ning Vaba Euroopa raadios töötanud ja Eesti asja ajanud Toomas Hendrik Ilvest väisasid esialgu harvad ning aasta-aastalt üha tihedamini läände sattunud eestlased, kellest esialgu moodustasid suurema osa kultuuritegelased. 1989. aastast pääsesid Eestist rohkem välja ka poliitilisemad tegelased ja neile oli Ilves hea eestkõneleja.
Mart Nutt, Andres Herkel, Mait Raun, Andres Mäe ja Jaak Allik tegid 1990. aastast kaastööd Vabale Euroopale. Ilves aitas lääne jaoks nn pildile Mart Laari, Illar Hallaste jt tulevased Isamaa poliitikud. Ilves oli ka parempoolsete noorte ühenduse Res Publica üks asutajatest.
Tihe side Meriga
Tihe side tekkis Ilvesel Lennart Meriga. Esimeseks tööks Eesti riigiametnikuna sai Ilvesele Meri kutsel 1993. aastal USA-s suursaatkonna juhtimine. Ilvese järel läks Washingtoni saatkonda juhtima Sven Jürgenson, kelle leiame nüüd uue presidendi meeskonnast.
Välisministri aeg 1996–2002 (väikese vaheajaga) kasvatas Ilvese abiliste-nõustajate hulka tublisti. Kindlasti tasub nimetada toonast kantslerit Indrek Tarandit. Ilvese ühendamine Eesti sisepoliitilise maastikuga oli kuuldavasti Indrek Kanniku teene, kelle asumisest Kadriorgu on viimastel nädalatel samuti kõneldud.
Ilvesega koos ja ühiste eesmärkide nimel on töötanud ka Harri Tiido, Andres Tarand, Marju Lauristin, Eerik-Niiles Kross, Tiit Pruuli, Aavo Kokk, ka Ilvese üheks suuremaks sõbraks nimetatud Ron Asmus, kelle rolli Eesti NATO-ga liitumisel on raske ülehinnata.
Viimasel kümnel aastal on Ilvese kõrval töötanud Rainer Saks, kes nüüd Kadriorus kantseleid juhatama asub, välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas, aga ka Rene Tammist, Märt Kivine, Jörgen Siil, Martin Kala ning Olari Koppel, kes jätkab ka Kadriorus.
 |
  |
 |
