NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Sajandi suurkuju on üks kuju, keda tuuakse väiksematele kujudele eeskujuks. Suurkujud teevad suuri kujusid, millest kuuldakse, sest need on nii suured, et kaugele näha. Üle väikeste kujude peade paistavad välja.
Hiidlane on pikka kasvu kuju (inimene), sest Inimene (piibel ütleb, et inimene on kõige Suurem Kuju, st looduse kuningas, st kõige targem kuju) on pikk ja kuna ta on pikk, saab teda kasutada ka majakana. Eestlaste kirjaniku Oskar Lutsu raamatus “Sügis” kutsutakse pikka kasvu naist jaamaülemaks.
Hiidlased alati armastanud nii teiste kui enda üle naerda. Olude üle, mis enamjaolt ongi nii rasked, et tõsiselt võttes võtaksid nad mõistuse. Ka inimestelt, kes on küll jumala poolt targaks ja kavalaks loodud.
Ehk siis on võtnudki rasked olud hiidlastelt mõistuse. (Jälle oli see hiidlase eneseiroonia)
Hiidlased on siis niisiis pikad. Mõtteteravuselt maailma kroonid. Sest neil on Kõige Raskem elada. Kujutage ise ette: Põhjamaa, niiske külm meretuul iga päev. Teinekord palav lauspäike otse pähe. Ühiskonnast eraldatus ja peaaegu mitte mingit mustmullavööndit, st viljakandvat mulda.
Millest nad siis elavad?, küsite. Teadmistest. Mis neil muud üle jääb kui olla kõigist teistest mugavalt elada saavatest inimestest ja loomadest ja ämblikest peajagu üle. pikemad. Kasinalt elavate inimeste eluiga on ka pikem. Hiidlased elavad alati sada aastat.
Hiidlane on sajandi suurkuju.
KÄEGA TEHTUD
/Käest antud/ on mõiste, mida kasutatakse kui keegi on midagi oma valdusest ära lubanud. Või on keegi selle loata võtnud ehk varastanud ja lukk on olnud nõrk, st hoidja saamatu.
/Käega tehtud/ tähendab, et keegi on midagi teinud, st teo korda saatnud omamoodi, st teinud seda Oma Käega, st oma omapärase käekirjaga. /Käsitöö/ ka öeldakse nii tehtu kohta. See ei ole masstoodang. See on originaallahendus. Mängus on Oma Käsi.
Te vist juba mõistate, millest ma rääkida tahan. Et kõik see, mis on kellelgi oma käega tehtud, on talle väga kallis. Ta on sellesse tegemisse pannud osa iseendast. Võibolla terve enda, st vahest on miski tegemine sind Neelanud. Kogu sinu olemuse, kogu sinu energia, kogu aja, kogu teadmise. Siis oled sa, tavaliselt pikka aega, selle asja ori. Ja see asi, see tegemine, hakkab sind ennast vormima. Õpetama hakkab ja piitsutama. Käivitab automaatika ehk automotoorika. Ja sellega koos muutub ka sinu ümbrus, millega kokku puutud.
See on kõik see, mida sa Ise teed. See on Sinu Tegemine. Sinu automaatsüsteem. Sinu Käsi.
Mul on küll imelik pärast eelnevat robotile sarnanevat arvamust siia midagi kirjutada aga teen seda sellegi poolest.
Minu jaoks ei olnud siin loos ühtegi üllatavat seika. Lihtsalt liialt palju on valetatud ja eksitatud selle ristisambaga algusest peale. Näiteks 2007. juulis lubati kõigi annetajate nimed avaldada samba taha jääval graniidist seinal. Hiljem sai sellest silindri sees mälupulgale ja paberile jäädvustatuna vundamendi auku matmine. Minu kui annetaja jaoks on see imelik, et päevavalguse asemel varjatakse ehituse toetajad mitme meetri paksuse pinnase alla.
Teine suur vale oli ju samba valmimise tähtajaga. See pidi olema Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidulikuks lõpetamiseks 28. novembril 2008. Selle asemel korraldati teatris NO99 hoopis 2,5 miljoni krooni eest vastuvõtt ja performance suitsukahuriga.
Kolmandaks siis samba hinna küsimus. Neljandaks defektsed paneelid ja viiendaks valesti paigaldatud valgustus. Need kolm viimast ongi selle tulemuseks kui projekti tellib IRL-i kaitseminister (Jaak Aaviksoo), idee pakub välja IRLi liige (Rainer Sternfeld) ja valmis ehitab IRLi liige (Aivar Reivik).
Ma arvan, et juristide palkamise asemel võiks IRL kogu rahva ees vabandada, et sülitasid täis Vabadussõja mälestuse. See maitsetu monument sobib Ivan Orava haua tähistamiseks, nagu seda tõlgendas Andrus Kivirähk, kuid mitte rahvusele olulise sündmuse meenutamiseks.
Eesti vajab omariikluse tähistamiseks uut monumenti. Selle juurest aga tuleb sossepad IRL-ist eemale hoida.
Nõus eekõnelejaga selles, et Eesti vajab praeguse maitsetu risti asemele uut, eestlusega kokku sobivat ausammast.
Samas on tüüpiliselt keskerakondlik lähenemine kogu vastutuse veeretamine IRL-li õlgadele.Miks peab erakond võtma vastutuse mõningate kodanike saamatuse tõttu asju õigesti ajada ja -ehitada?
Praeguses olukorras on süüdi konkreetsed isikud, las nemad jagavad selgitusi ning vabandusi.
Varjamine: samba salalepingud tõid tšehhidele lisamiljoneid
Agnes Kallit
Sajandi suurkuju on üks kuju, keda tuuakse väiksematele kujudele eeskujuks. Suurkujud teevad suuri kujusid, millest kuuldakse, sest need on nii suured, et kaugele näha. Üle väikeste kujude peade paistavad välja.
Hiidlane on pikka kasvu kuju (inimene), sest Inimene (piibel ütleb, et inimene on kõige Suurem Kuju, st looduse kuningas, st kõige targem kuju) on pikk ja kuna ta on pikk, saab teda kasutada ka majakana. Eestlaste kirjaniku Oskar Lutsu raamatus “Sügis” kutsutakse pikka kasvu naist jaamaülemaks.
Hiidlased alati armastanud nii teiste kui enda üle naerda. Olude üle, mis enamjaolt ongi nii rasked, et tõsiselt võttes võtaksid nad mõistuse. Ka inimestelt, kes on küll jumala poolt targaks ja kavalaks loodud.
Ehk siis on võtnudki rasked olud hiidlastelt mõistuse. (Jälle oli see hiidlase eneseiroonia)
Hiidlased on siis niisiis pikad. Mõtteteravuselt maailma kroonid. Sest neil on Kõige Raskem elada. Kujutage ise ette: Põhjamaa, niiske külm meretuul iga päev. Teinekord palav lauspäike otse pähe. Ühiskonnast eraldatus ja peaaegu mitte mingit mustmullavööndit, st viljakandvat mulda.
Millest nad siis elavad?, küsite. Teadmistest. Mis neil muud üle jääb kui olla kõigist teistest mugavalt elada saavatest inimestest ja loomadest ja ämblikest peajagu üle. pikemad. Kasinalt elavate inimeste eluiga on ka pikem. Hiidlased elavad alati sada aastat.
Hiidlane on sajandi suurkuju.
KÄEGA TEHTUD
/Käest antud/ on mõiste, mida kasutatakse kui keegi on midagi oma valdusest ära lubanud. Või on keegi selle loata võtnud ehk varastanud ja lukk on olnud nõrk, st hoidja saamatu.
/Käega tehtud/ tähendab, et keegi on midagi teinud, st teo korda saatnud omamoodi, st teinud seda Oma Käega, st oma omapärase käekirjaga. /Käsitöö/ ka öeldakse nii tehtu kohta. See ei ole masstoodang. See on originaallahendus. Mängus on Oma Käsi.
Te vist juba mõistate, millest ma rääkida tahan. Et kõik see, mis on kellelgi oma käega tehtud, on talle väga kallis. Ta on sellesse tegemisse pannud osa iseendast. Võibolla terve enda, st vahest on miski tegemine sind Neelanud. Kogu sinu olemuse, kogu sinu energia, kogu aja, kogu teadmise. Siis oled sa, tavaliselt pikka aega, selle asja ori. Ja see asi, see tegemine, hakkab sind ennast vormima. Õpetama hakkab ja piitsutama. Käivitab automaatika ehk automotoorika. Ja sellega koos muutub ka sinu ümbrus, millega kokku puutud.
See on kõik see, mida sa Ise teed. See on Sinu Tegemine. Sinu automaatsüsteem. Sinu Käsi.
Hoidke oma käsi valge.
Virgo Kruve
Minu jaoks ei olnud siin loos ühtegi üllatavat seika. Lihtsalt liialt palju on valetatud ja eksitatud selle ristisambaga algusest peale. Näiteks 2007. juulis lubati kõigi annetajate nimed avaldada samba taha jääval graniidist seinal. Hiljem sai sellest silindri sees mälupulgale ja paberile jäädvustatuna vundamendi auku matmine. Minu kui annetaja jaoks on see imelik, et päevavalguse asemel varjatakse ehituse toetajad mitme meetri paksuse pinnase alla.
Teine suur vale oli ju samba valmimise tähtajaga. See pidi olema Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidulikuks lõpetamiseks 28. novembril 2008. Selle asemel korraldati teatris NO99 hoopis 2,5 miljoni krooni eest vastuvõtt ja performance suitsukahuriga.
Kolmandaks siis samba hinna küsimus. Neljandaks defektsed paneelid ja viiendaks valesti paigaldatud valgustus. Need kolm viimast ongi selle tulemuseks kui projekti tellib IRL-i kaitseminister (Jaak Aaviksoo), idee pakub välja IRLi liige (Rainer Sternfeld) ja valmis ehitab IRLi liige (Aivar Reivik).
Ma arvan, et juristide palkamise asemel võiks IRL kogu rahva ees vabandada, et sülitasid täis Vabadussõja mälestuse. See maitsetu monument sobib Ivan Orava haua tähistamiseks, nagu seda tõlgendas Andrus Kivirähk, kuid mitte rahvusele olulise sündmuse meenutamiseks.
Eesti vajab omariikluse tähistamiseks uut monumenti. Selle juurest aga tuleb sossepad IRL-ist eemale hoida.
Jaanus Teder
Samas on tüüpiliselt keskerakondlik lähenemine kogu vastutuse veeretamine IRL-li õlgadele.Miks peab erakond võtma vastutuse mõningate kodanike saamatuse tõttu asju õigesti ajada ja -ehitada?
Praeguses olukorras on süüdi konkreetsed isikud, las nemad jagavad selgitusi ning vabandusi.