Valitsuskoalitsioon vaidleb kiirtee rahastamisviisi üle

Reformierakond ei toeta rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud Tallinna-Tartu maantee ehitamiseks vajaliku raha leidmise plaani ning surub koalitsioonikaaslastele peale ideed, mis jätaks Juhan Partsi hinnangul kohalikud maanteed lagunema.

“Reformierakond soovitab nii Tallinna-Tartu maantee kui ka teised riigi jaoks olulised teed ehitada kütuseaktsiisi eest. Mina väidan, et see oleks aga Eesti teevõrgu seisukohast halb idee,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Maanteeameti toega välja töötatud idee kohaselt rahastaks riik nelja järgmise aasta jooksul laenu abil kiirtee neljarajaliseks ehitamist ligi kahe miljardi krooniga. Tegemist oleks Partsi sõnul nn sildfinantseerimisega ehk siselaenuga, mis tähendaks, et riik suunaks oma kassatagavarad osaliselt maantee ehitamiseks ning kassatagavarasid asutaks plaani kohaselt taastama 2011. aastal, mil maantee oleks valmis.

Seda plaani arutas kahe nädala eest ka valitsus oma kabineti nõupidamisel ja samamoodi kui eilsel koalitsiooni eestseisuse koosviibimiselgi konsensusele ei jõutud. Reformierakonna esindajad on seisukohal, et riik ei tohiks võtta ei laenu ega välja mõelda teistsuguseid keerulisi finantseerimisskeeme, millest saadud rahaga saaks asuda maanteed uuendama.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles, et koalitsioon on siiani ühel meelel, et Tallinna-Tartu maantee tuleb kuni Mäoni neljarajaliseks muuta ning seda ei saa teha väiksemate teede arvel. “Erimeelsused on aga selles, kas teedeehitamiseks on tarvis lisaraha või mitte. Parts räägib mingisugusest sildfinantseerimisest ehk raha ajutisest asendamisest, mis ei saa olla tee-ehitamisel katteallikaks. Samas ütles muidugi Parts, et ta ei ole rahandusspetsialist,” lisas Michal.

Nii leppisidki Isamaa ja Res Publica Liidu, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad eile koalitsiooni eestseisuses kokku, et iga erakond nimetab loodavasse kiirtee ehitamise rahastamisvõimaluste väljatöötamiskomisjoni ühe esindaja.

Rohkem raha aktsiisist

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana koalitsiooni eestseisuses viibinud Eiki Nestori sõnul suudetakse moodustatud komisjonis tõenäoliselt üsna kiiresti kokku leppida raha leidmise osas. “Sisuliselt on rahandusminister ning  majandus- ja kommunikatsiooniminister teemaga neli-viis kuud tegelenud ja ma usun, et kui ka Reformierakonna esindajale ideed rahulikult selgitada, jõuame kokkuleppele, sest venitamine pole riigi huvides,” lisas Nestor.

Michali sõnul on Reformierakonna seisukoht, et tuleval aastal kallinev kütuseaktsiis toob riigieelarvesse teede ehitamiseks lisaraha ning sellest saab rahastada nii Tallinna-Tartu kui ka teiste maanteede korrashoidmist ja ehitamist .

“Pigem on meie mure, et tee-ehitusse tuleb aktsiisitõusuga juurde suur hulk raha ja Parts plaanib seda laiali pudistada. Meie eesmärk oleks see, et see raha ei kaoks näppude vahelt ära ja selle eest peaks midagi ka tehtud saama,” lisas Michal.

Parts: teehoiurahast ei piisa

•• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi väitel on suurimad eesmärgid eelseisvatel aastatel ehitada ja uuendada Tallinna-Tartu maanteed, ehitada välja Tallinna ringtee, Pärnu ümbersõit ja Tallinnas asuv Peterburi maantee väljasõit. Kütuseaktsiisist laekuva rahaga suudaks riik rahastada siis vaid toetusrahast saadavate projektide omaosalust.

•• “Sisuliselt jääb remontimata, taastusremontimata, kruusateede katmiseta kokku 3200 kilomeetrit Eesti teedest. Lisaks sellele jääks 340 miljoni krooni eest ümber ehitamata liiklusohtlikke kohti, 286 miljoni krooni eest regionaalse tähtsusega objekte,” selgitas Parts. Maanteeameti arvutuste kohaselt jääks kohalik teedevõrk kolme aasta jooksul ilma ligi 5,4 miljardist kroonist.

•• “Võib täiesti juhtuda, et kui me hakkame aktsiisist saadava raha eest korrastama vaid suuri objekte, siis me mõne talve pärast ei saa talvel isegi lund teedelt ära ajada,” ähvardas Parts.