Valitsus ütleb Nord Streamile ei

Eilse seisuga võib arvata, et valitsus otsustab täna öelda Nordstreamile gaasitoru uuringute taotlusele eitavalt, mis on pigem poliitiline kui juriidiline vastus.

“Mulle tundub, et kujunenud olukorras on kõige targem ei öelda,” ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo. “Suurem tõenäosus on, et valitsus ütleb pigem ei kui jah,” lisas ta. “Ütleme ei, ja vaatame, mis edasi saab.“

Kaitseminister märkis, et lõplikku isiklikku seisukohta tal ikka pole, ja möönis, et eitava vastusega on seotud ka riskid. “Väga oluline on meie argumentatsioon ja oluline on seegi, et meie sõprade jaoks oleks meie põhjendused mõistetavad,” lausus Aaviksoo. Ta tõdes, et puhtjuriidiliselt vettpidavat konstruktsiooni ei ole, kuid arvestades avalikkuse suurt vastuseisu, on ka poliitiline retoorika oluline. “Teinekord ootavad partnerid ka ära, mida sina otsustad, ja ütlevad alles siis oma seisukoha,” lisas kaitseminister. “Järsku on nii, et kui meie ütleme ei, tuleb neid ei-ütlejaid juurde?!” lootis ta.

Teised on nõustunud

Viimastel päevadel avalikkuse ette imbunud eri ministeeriumide, ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamusi gaasijuhtme kohta pidas kindlalt uuringutele vastu seisnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts lapsikuks. “Ministeeriumi ametnikud võivad päeva lõpuks ka praaki toota. Ministeerium arvab täpselt samamoodi nagu minister,” kinnitas Parts.

Ta tuletas meelde, et on juba kolm aastat sama seisukohta avaldanud ning ministrina kirjutanud koos Poola, Läti ja Leedu ministritega alla kirjale, kus juhitakse tähelepanu, et Läänemerre ei tohi enne midagi ehitada, kui läbi on analüüsitud muud alternatiivid.

Eesti Päevalehe andmetel tahab ka Reformierakond, et valitsus teeks täna otsuse ning erakonna ministrid eesotsas peaministriga oleks valmis ütlema ei.

Peale Eesti on kõik Läänemere maad, kelle majandusvööndit kavandatav Saksa-Vene gaasijuhe läbib, torujuhet ehitavale Nord Stream AG-le andnud loa oma vetes uuringuid teha. Samas on nii Rootsis kui ka Soomes mitmed ametkonnad ja organisatsioonid viidanud juba ette võimalikele ohtudele, mis tekivad toru merre paigaldamisel.

Soome valitsusele esitas Nord Stream kaks taotlust gaasitoru-alaste uuringute tegemiseks. Teise taotluse põhjuseks on asja-   olu, et esialgset marsruuti muudeti ning gaasitoru sooviti tuua osaliselt Eesti majandusvööndisse. Need taotlused rahuldas Soome tänavu 14. juunil ja 10. augustil.

Taanist vastus päevaga

Ka välisminister Urmas Paet kinnitas eile, et kuigi eri Soome ametkonnad ja organisatsioonid on viidanud mitmele ohule seoses plaanitava Läänemere gaasijuhtmega, pole Soome öelnud trassi suhtes ühtegi väga ühest seisukohta. “Soome on näiteks lubanud kõik vajalikud uuringud, sealhulgas keskkonnauuringud, oma majandusvööndis teha,” lausus Paet.

Ka Rootsis esitasid aasta alguses gaasitoru kohta oma hinnangu kümned organisatsioonid. Mitmed viitavad sarnaselt Soomega keskkonnaohtudele ning ka asjaolule, et Nord Streami taotlus on kohati pealiskaudne ning tõstatatud on ka julge-  olekuohud, kuid uuringuloa on ettevõte sellegipoolest saanud.

Nord Stream AG piirkonnajuhi Sebastian Sassi sõnul anti Rootsis tegutsevale Vene energeetikafirmale Peter Gaz juba varem väljastatud vastav luba. Taanis kulus loa väljastamiseks üks ööpäev ja Saksamaal paar nädalat, lausus ta ning lisas, et ka Venemaal on ettevõttel uuringuteks vajalikud kooskõlastajad.

Peale Eesti majandusvööndi uurimise on gaasitoru rajajal peaaegu kogu uuring juba tehtud. “Vaja on veel teha mõned  lisauuringud, mis tulenevad Soome esitatud lisaküsimustest,” märkis Sass.

Hiljem saab tugineda keskkonnale

•• Eesti mereakadeemia prorektor ja mereõiguse ekspert Heiki Lindpere tõdeb, et kui uuringuteks luba antakse, siis hilisem torujuhtme rajamisest keeldumise kõige tõenäolisem põhjendus saab tugineda merekeskkonna kaitsele.

•• “Eesti jaoks reaalselt võetav keeldumise argument saab olla merekeskkonna küsimuse arvesse võtmine. Kui 50 meetri ulatuses tuleb toru, peab merepõhja kündma ning tasandama künkaid ja täitma lohke,” ütles ta.

•• Lindpere hinnangul ei piisaks Eestil otsustamise korral lihtsast ja põhjendusteta väitest, et gaasijuhe Eesti valitsusele ei meeldi. Ent samas on keeruline ka üheselt kindlaks määrata, mida peab keskkonnamõjude hinnang sisaldama, mille alusel tekiks Eestil keeldumiseks objektiivne põhjus, nentis ta.

•• “Tähtis on, et mingid argumendid kätte saadakse ja eksperdid on oma arvamuse kirja pannud,” rääkis Lindpere. See, milline on põhjapanev meede keskkonna säilitamise aspektist, on Lindpere sõnul siiski väga keeruline küsimus, kuna ekspertide hinnangud võivad olla erinevad. “Siin on palju lahtisi otsi, kus tuleb teha paljuski poliitilisi otsuseid ja siis tuleb neile leida õiguslik alus,” lisas ta.

Võimalused

Alus uuringust keeldumiseks

•• uuring annab informatsiooni Eesti loodusvarade ja nende kasutamise võimaluste kohta;

•• uurimisplaan näeb ette puurimist mandrilaval, lõhkeainete kasutamist, kahjulike ainete merre heitmist või ohustab eluta või elusloodusvarasid muul viisil;

•• uuring eeldab tehissaarte ja muude ehitiste rajamist ning seadmestiku paigaldamist merre;

•• taotluses ei ole küllaldasel määral andmeid projekti olemuse ja eesmärkide kohta;

•• loa taotleja on jätnud täitmata oma varajasemast tegevusest tulenevad kohustused riigi ees.

Allikas: majandusvööndiseadus