Valitsus tahab töötu- ja haigekassa reserve endale

 Valitsus arutab täna ennelõunal seadusemuudatust, millega võe­takse haigekassalt, töötuskindlustusfondilt ja keskkonnainvesteeringute keskuselt õigus hallata oma reserve, neid investeerida ja teenida niiviisi oma eelarvesse aastas sadu miljoneid kroone.

Rahandusministeeriumis val­minud eelnõu kohaselt saaks riik endale umbes viis miljardit krooni, mida investeeritaks oma äranägemise järgi. Sedasi teenitav tulu ei läheks tulevikus mitte haigekassa, töötuskindlustusfondi ega keskkonnainvesteeringute fondi eelarvesse, vaid riik saaks seda kasutada jooksvate eelarveaukude lappimiseks. Nii saabki riik seadusemuudatuste jõustumisel tuleval aastal kolme organisatsiooni raha investeerides ja nendelt tulu lõigates endale ligi 158 miljonit.

Valitsuse tänase otsuse üle pole rõõmsad ei tööandjate ega töövõtjate esindajad. Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul haldavad praegu kehtiva süsteemi kohaselt kolm asutust ise oma varasid ja kasutavad investeeringutelt saadud tulu üksnes seadusega antud võimaluste kohaselt. Näiteks töötukassa kasutab investeerimistulu üksnes hüvitiste maksmiseks. Tõsi, praegu on töötukassa reserv ja iga-aastased laekumised oluliselt suuremad kui hüvitistena välja makstakse, kuid varasemate töö­andjate ja töövõtjate ning riigi vahel sõlmitud lepingute kohaselt valmistutakse reserve täiendades halvemaks ajaks.

“Kui valitsus soovib hakata ise töötukassa varasid investeerima, siis tähendab see ainult üht – töötukassa sõltumatuse vähendamist ja pikemas perspektiivis selle riigistamist,” lisas Kriis.

Tulude varjatud kasvatamine

Riigistamine võib Kriisi hinnangul tähendada aga seda, et riik pole tulevikus huvitatud töötuskindlustusmaksu alandamisest, sest see tähendaks automaatselt riigi tulude vähendamist.

Ka ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ei soovita valitsusel praegu kolme asutuse reserve endale võtta. “Soov kanda haigekassa ja töötukassa reservide investeeringutulu riigi­eelarvesse on sisuliselt vargus – sama hästi võiks valitsus algatada seaduse, et pangahoiustelt antavad intressid kuuluvad riigile, mitte hoiustajale,” lisas Taliga.

Kuigi kahe kassa nõukogud on moodustatud kolmepoolselt ehk sinna kuuluvad nii riigi, töötajate kui ka tööandjate esindajad, pole rahandusminister nõu­kogusid kavandatud seadusemuudatusest teavitanud.

Praegu moodustavad töötukassa reservid ligi kolm miljardit krooni ja tööandjad on seisukohal, et reservid peavad tulevikus vähenema. “Ei saa kuidagi nõustuda valitsuse seisukohaga, et töötukassa reservid peaksid 2012. aastaks kahekordistuma kuue miljardi kroonini. Sellist maksukoormust töötuskindlustussüsteem ei vaja ja selle ees­märk saab olla ainult riigieel­arve tulude peidetud kasvatamine,” selgitas Kriis.

Töötuskindlustuse maksu­määr on praegu 0,9 protsenti, millest 0,6 protsenti tasub töö­tu­kassale kindlustatu ehk töö­võt­ja. Ametiühingute esindaja arvates on valitsusel plaan liikuda tänase otsusega töötuskindlustusmaksu tõstmise suunas.

Kust leidis valitsus puudu

olnud miljardid?

•• Kui veel augustikuus rääkis rahandusminister Ivari Padar, et 2009. aasta riigieelarve suurus on 96 miljardit krooni, siis täna riigikogule esitatava riigieelarve mahuks on 98,8 miljardit krooni.

Peale kolme asutuse reservide investeerimisest teenitava 158 miljoni krooni leidis valitsus veel kohti tulude suurendamiseks.

•• Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt suudeti ligi kaks miljardit krooni rahalisi lisavahendeid leida eri maksumuudatuste kaudu. Nii näiteks plaanib riik tõsta sooduskäibemaksu­määra viielt protsendilt üheksale. Veel tõstetakse riigilõive. Ka tõuseb etenduste ja kontsertide, ohtlike jäätmete käitlemise ning matusetarvete ja -teenuste käibemaksu soodusmäär.

•• Kulusid suudeti kuu ajaga kärpida vaid poole miljardi ulatuses. Nii näiteks hoiab riik tuleval aastal kokku isapuhkuse kaotamiselt ja eri investeeringute tegemata jätmiselt. Tervelt ühe miljardi hoiab riik kokku, jättes suurendamata haigekassa reservi ja loobudes 300-kroonise hambaravihüvitise maksmisest.

Kommentaar

Ivari Padar: riigil on sellele rahale õigus

•• Miks plaanib valitsus haigekassalt, töötukassalt ja keskkonnainvesteeringute keskuselt ära võtta nende investeeringute tulu?

Muudatused on tehtud põhimõttel, et kuna Eesti haigekassa, Eesti töötukassa ning sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on täiel määral riigieelarvest rahastatavad, on ka põhjendatud riigieelarve vahendite paigutamisest teenitud tulu jätmine riigieelarvesse.

See motiveerib ka haigekassat, töötukassat ja keskkonnainvesteeringute keskust täiel määral keskenduma oma põhitegevusele ning mitte tegelema rahaliste vahendite paigutamise ja investeerimisega. Selle ülesande täidab isikute eest riik, kellel on olemas kogu vajalik organisatsioon riigikassa näol  ja struktuur ning kes korraldab rahaliste vahendite haldamist tasuta.

Intressitulu on vabalt kasutatav ja seda saab tõepoolest suunata näiteks kas või õpetajate palkadeks.