Valitsus hakkab ERM-i ehituse raha uutele gümnaasiumidele jagama
(31)
Kui juhid omavalitsust, kus elab üle 10 000 elaniku või mis on maakonnakeskus, pane oma parimad projektikirjutajad valmis, sest eile saatis regionaalminister Siim-Valmar Kiisler kooskõlastusringile määruse, milles on kirjas tingimused, mille järgi jagatakse gümnaasiumide ehitamiseks 24 miljonit eurot.
See 24 miljonit eurot Euroopa struktuuritoetuse raha jäi kevadel üle, sest Euroopa Komisjon otsustas Eesti Rahva Muuseumi projekti jätta küsitud 32 miljonist eurost ilma, kuna ei pidanud muuseumiprojekti majanduslikult piisavalt tasuvaks. Seejärel suunas valitsuskabinet seni turismimeetme all olnud rahast suurema osa haridusmeetme alla ja nüüd on käes see hetk, kui raha saab taotlema hakata.
Kuigi määrus peab veel läbima kooskõlastusringi, on selles kirjas põhilised tingimused, kuidas võiks üks kohalik omavalitsus seda raha endale taotleda. Põhimõte on see, et maakonnakeskused ja omavalitsused, kus on rohkem elanikke kui 10 000, võivad luua endale eraldiseisva gümnaasiumi ning selle jaoks siis euroraha taotleda. Kui tegemist on suure linnaga (määruses on välja toodud neli – Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu), võib taotleda raha vaid vähemalt viie paralleeliga kooli investeerimiseks.
Eks tingimusi ole veel, kuid põhimõtteliselt on regionaalminister keskendunud haridus- ja teadusministeeriumist saadud suuniste järgi vähemalt kolme paralleeliga eraldiseisvate gümnaasiumide ehitamisele. Selleks võib omavalitsus osta ära mõne olemasoleva maja, ehitada uue või teha senise kooli ümber. Siinkohal on mõeldud ka naabervaldadele, kes võivad suurte omavalitsustega koostööd tehes ja gümnaasiumiastmest loobudes kasutada euroraha põhikooli investeerimiseks.
„Kui kaks omavalitsust lepivad kokku, et nad ei konkureeri omavahel gümnaasiumiosas ja üks keskendub põhiharidusele, siis see on kompensatsioonimehhanism neile, kes on valmis koostööks,” selgitas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler varianti, kuidas kuni 20% ettenähtud toetusest võiks minna põhikoolidele.
Õpilaskodu ei loe
Nii mõnedki omavalitsused, mis võiksid suuruse poolest toetusele kandideerida, teevad tegelikult juba sellest rahast eraldiseisvaid plaane tugevate gümnaasiumide loomiseks, mistõttu ei pruugi 22 võimalikust omavalitsusest kaugeltki kõik raha taotlema hakata.
Näiteks on sel sügisel alustamas suur riigigümnaasium Viljandi linnas, aga plaanid on valmis tehtud ka juba Jõgeval ja Haapsalus. Seetõttu pole viimast kahte mainitud potentsiaalsete rahataotlejate hulgas. Haapsalu aselinnapea Andreas Rahuvarmi sõnul alustab sealne kahest koolist kokku pandud riigigümnaasium tööd järgmisel aastal, nii nagu Jõgevalgi.
Omaette on eelnõus ära mainitud, et sellest rahast ei toetata eraldi õpilaskodude ega spordihoonete ehitamist. „Esimene prioriteet on õppehooned,” selgitas Kiisler, viidates haridusministeeriumi plaanidele valmivate koolide transport ja õpilaste elamistingimused üle vaadata järgmisel struktuuritoetuste perioodil.
Seekord on Kiisleri hinnangul pigem tõenäoline, et projektitaotlused tulevad rohkem maksimumsumma kanti (kuus miljonit eurot). „Kui saame viis uut gümnaasiumi ja veidi üle selle, siis on hästi läinud,” prognoosis ta.
KOMMENTAAR
Kalev Härk
Valga linnapea
Ootame seda raha pikisilmi
Oleme haridus- ja teadusministeeriumiga rääkinud, et meil tulebki linna puhas gümnaasium. Selle käigus tahame võtta ühe hoone ja ehitada selle gümnaasiumi vajadusi silmas pidades ümber. Hoone on meil olemas ja uut ehitama ei hakka. Me oleme arutanud, et kuskil viis miljonit eurot oleks vaja kooli rekonstrueerimiseks ja raha oleks vaja ka õpilaskodu jaoks.
Gümnaasium tuleks majja, mis on juba ajalooliselt kooliks ehitatud – eestiaegsesse poisslaste gümnaasiumihoonesse. See niinimetatud Valga Valge Maja vajab päris kõvasti remonti ja me ootame juba pikisilmi seda raha ning taotleme kindlasti. Praegu tegutseb seal Valga põhikool, kuid see kolib järgmisel aastal majja, mille rekonstrueerimine peaks lõppema juulikuus. Oleme rääkinud sellest, et õpilasi võiks tulla sinna 220 ja 280 vahel. Maja on valmis vastu võtma kuni 400 õpilast.
Eks seal tekib küsimusi loomulikult – ega see 15% omaosalust pole omavalitsustele lihtne, aga haridus on raudselt prioriteet number üks.
