Välismaale põge­nenud võlgniku võla võib juba ette korstnasse kirjutada

Pärnu haiglas meditsiiniõena töötav Galina Savtšuk on nõutu. „Minul sellist raha võtta ei ole, et Iirimaale vaid selleks kohale sõita, et laenatud raha tagasi nõuda,” kurtis ta. Savtšuki mure sai alguse möödunud aasta veebruaris, kui lapselapsele külla tulnud sõber tema ehted varastas. Vargust märganud Savtšuk pöördus kohe politseisse. Pärnu maakohus mõistis Savtšukilt ehted varastanud alaealiselt poisilt ja tema emalt kuriteoga tekitatud kahju katteks välja 3980 eurot. Sellest summast pole Savtšuk aga sentigi näinud.

Iirimaa on ainuke erand

Kuna võlgnikud asusid elama ja tööle Iirimaale, ei saanud Eesti kohtutäitur kohtuotsust täita. Savtšuki taotlusel väljastas Pärnu maakohus Euroopa täitekorralduse tõendi, et alustada sissenõudmismenetlust võlgnike elu- ja töökoha järgses liikmesriigis ehk Iirimaal.

Kuna täiteasjade edastamiseks puudub keskasutus, peab võlausaldaja ise täitekorralduse välisriigi vastavale asutusele toimetama, kas siis posti teel või ise kohale minnes. Savtšuki suureks üllatuseks öeldi talle justiitsministeeriumist, et nemad Iiri täitevasutuste kontaktandmeid ei tea. Iirimaa seaduste kohaselt ei ole kohtuotsuse täitmist võimalik ka posti teel taotleda. Selleks tuleb võla sissenõudjal Iirimaale sõita ja endale kohapealt õigusnõustaja leida.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv kinnitab, et Iirimaa puhul on tegemist keerulisema juhtumiga. „Reeglina saab seda teha posti teel ning seda on Eestist korduvalt kasutatud. Ainukeseks erandiks ongi Iirimaa, kes ei võimalda Euroopa täitekorraldust postiga saata, vaid soovib, et see reaalselt kohale toimetataks.”

Kuna kulud, mis kaasneksid võla sissenõudmisega Iirimaal – kas siis kohalesõit Iirimaale või sealt advokaadi palkamine –, on võrreldes võlasummaga ebaproportsionaalselt suured, ei pea Savtšukki esindav vandeadvokaat Ants Laretei Iirimaale sõitu võimalikuks. Laretei leiab, et Euroopa Liidus, kus välismaale elama minek on väga kerge, on selline juhtum ohumärgiks. „Kindlasti ei ole tegu üksikjuhtumiga. Sarnase probleemiga võivad paljud eestlased kokku puutuda.”

Abi justiitsministeeriumilt

Ka üksikvanem Liisa (nimi toimetusele teada – toim) on oma endiselt elukaaslaselt, kes nüüd Soomes elab, juba 2007. aastast alimente välja nõudnud. Nüüdseks on mees Liisale võlgu juba ligi 30 000 eurot. Liisa sõnul pole midagi teha, kuna kohtutäituril meest kätte saada ei õnnestu. Ei piisa ka Soome sõidust.

Priit Talve sõnul pole olukord väljapääsmatu. „Kui inimesel on ainult Eesti kohtuotsus, kuid ei ole Euroopa täitekorraldust ning tal on vaja saata kohtuotsus välisriiki tunnustamiseks, siis on seda võimalik soovi korral edastada läbi justiitsministeeriumi,” ütles Talv ning lisas, et juhul kui välisriik on tunnustanud Eesti kohtuotsuse, peab võlanõudja selle välisriigi täitevasutusele kohale toimetama.

Talv rõhutab, et justiitsministeerium on elatisasjade keskasutus, kus võla sissenõudja saab kohtuotsuste välismaal täitmise protsessis igakülgset abi.Põgenevad võlgnikudTaotluste arv on suurenenud

2011. aastal edastas justiitsministeerium kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks 42 taotlust ning 90 taotlust seoses elatisasjadega. Aasta varem saadeti välja 68 taotlust, millest elatisteemalisi oli 55. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv usub, et kuna nüüd saavad inimesed liikmesriikidesse dokumente ka iseseisvalt edastada, ilma justiitsministeeriumi vahendamiseta, siis võib välisriikidesse edastatavate materjalide arv siiski ametlikest arvudest mitu korda suurem olla.