Välismaale hooldajaks läinud naine pidi tööandjas pettuma
Kahe lapse ema Steivi otsustas tänavu augustis Suurbritanniasse tööle minna. Ent tulutoovast kogemusest rääkimise asemel soovib ta nüüd kõiki kaasmaalasi hoiatada: enne välismaal tööle asumist tuleb kindlasti lasta spetsialistil pakutav tööleping üle vaadata, et hiljem ilmneda võivatest ebameeldivatest üllatustest hoiduda. Oma töölepingu sõlmis Steivi alles Suurbritannias olles. „Kandideerisin suvel CV Keskuses avaldatud töökuulutusele, milles otsiti hooldajaid Inglismaale,” meenutab Steivi Lõuna-Inglismaal tegutseva ettevõtte Enara Beech Homecare’i kuulutust ja lisab, et tegelik töö ei vastanud üldse portaalis kirjeldatule. Kuigi esialgu oli juttu, et tema töönädal on 40 tundi, küündis see kohati 72 tunnini.
Bensiin ja telefonikõned
„Tööpäev hakkas kell seitse hommikul ja lõppes kell 22–23 õhtul. Minu töö seisnes selles, et pidin sõitma autoga vanurite juurde ja neid seal hooldama: aitama süüa, riietuda, vajaduse korral tualetti, pesema, andma rohtusid. Päevas pidime keskmiselt jõudma 13 vanurini, kohati nõuti ka, et 15-ni. Samas sõitmisele kulunud aja eest palka ei makstud. Palka arvestati reaalselt kliendi juures oldud aja eest. Ka suurema osa bensiini eest pidin ise maksma, nemad tasusid vaid fraktsiooni sellest,” jutustab ta. „Ka kõik kõned, mis kontorisse tehti – ja neid tuli teha väga tihti, vahel mitu korda päevas –, tuli endal tasuda. Näiteks kõned graafiku kohta või kui vanuril olid rohud otsas.”
Steivit paneb nördima ka see, et Lõuna-Inglismaale jõudnuna pidi ta osa võtma viiepäevasest koolitusest, mille eest tuli tal tasuda 250 naela. Raha arvestati hiljem palgast maha (pikemaks ajaks tööle jäänud hooldajate koolituse tasus firma ise) ja koolituse läbimise kohta ei saanud ta ühtegi ametlikku dokumenti. „Esimese kahe nädala palk hoiti n-ö reservis, et kui töötaja otsustab varem lahkuda, siis jääb neile koolituse raha alles. Koolituse läbides mingit sertifikaati selle kohta ei antud. Koolitus nägi välja nii, et enamiku ajast istusime lihtsalt niisama koolitajat oodates. Tihti venis viiepäevane koolitus nädalaseks või isegi kümnepäevaseks,” kirjeldab ta.
Palka maksti hooldajatele igal nädalal, kuid mis loogika alusel, ta aru ei saanudki. „Palusin raamatupidajal selgitada, kes oli ka kusjuures eestlane, aga ta ajas selle veel keerulisemaks oma sõnastusega,” tunnistab Steivi. Tema meilivahetusest firma esindaja Eilika Mölderiga on näha, et kui Steivi küsis konkreetse töötasu kohta, saatis Mölder talle lihtsalt lingi ühele üldisele maksukalkulaatorile.
Palgast arvestati maha maksud, riiklik kindlustus ja üür, mis hoolimata sellest, et elukoht ei muutunud, oli igal nädalal eri suurusega: kord 70, kord 90 naela. Seega oli palgapäev alati üllatus, räägib Steivi.
Töötajad Ida-Euroopast
Enamik firma töötajaid olid Ida-Euroopa riikidest pärit noored naised, kes elasid mitmekesi ühes majas, osa omaette magamistubades, osa kahekesi. Kuigi töögraafikute kohta anti infot meili teel, ei olnud näiteks nende majas internetiühendust. See tähendas, et oma täpsete tööülesannete vaatamiseks tuli teha 20-minutine sõit teise majja, kirjeldab Steivi lisaks oma töötingimusi konkreetses firmas.
Eesti Päevaleht pöördus Steivi juhtumi tagamaade väljaselgitamiseks ka Enara Beech Homecare’i esindaja Eilika Mölderi poole, kes aga kahjuks teatas, et firmal ei õnnestunud kahe päeva jooksul oma vastuseid koostada.
Põhjuseks tõi Mölder selle, et ettevõtte suhtlemine ajakirjandusega peab toimuma suhtekorralduse eest vastutavate inimeste kaudu ja see võtab kauem aega.Lühikeses telefonivestluses kinnitas ta siiski niipalju, et firma teavitab lepingu üldtingimustest töölesoovijaid ette ja neile saadetakse tööd tutvustavaid materjale.
Kuigi ettevõte on töötanud juba aastaid, väitis Mölder, et ei oska öelda, kui suurt palka hakkab hooldaja teenima. Ta ei osanud öelda isegi suurusjärku, kuna see on iga töötaja puhul individuaalne. Vastuseta jäi ka küsimus, kui palju maksavad vanurid neile pakutava koduhooldusteenuse eest.
Pärast pooltteist kuud otsustas Steivi koostööst Enara Beech Homecare’iga lõpuks loobuda ja otsis endale kohapeal uue töökoha, et pisut teenida ja siis tagasi Eestisse tulla. Firma Enara Beech Homecare otsib endale ikka aeg-ajalt eri tööportaalide kaudu uusi töötajaid.
ABI
Küsi enne minekut juristilt nõu!
Töötukassa ja sotsiaalministeeriumi partner MTÜ Living For Tomorrow on loonud tasuta nõustamisliini inimestele, kes plaanivad välismaale tööle minna või kes on sinna juba läinud ja kellel on selle kohta küsimusi. Projekti eestvedaja Sirje Blumbergi sõnul on enne välismaale minekut kõige olulisem sõlmida leping Eestis ehk teha enne lahkumist täpselt selgeks kõik töötingimused. Nõustamisteenuse raames saavad juristid vajaduse korral lepingu tasuta üle vaadata ja nõu anda. Nõustamisliini telefon on 660 7320 ja e-posti aadress info@lft.ee.
Lisaks töötavad töötukassa juures Euroopa Liidu liikmesriikide nõustajad. Nende kontaktid leiab internetiaadressilt http://www.eures.ee/kontakt/EURES. Nõustajad töötavad igas Euroopa Liidu liikmesriigis tööturu vastavate ametite juures, nende käest saab küsida liikmesriigi seaduste ja maksude arvestamise kohta. Samuti saab juba enne välisriiki tööle sõitmist arutada pakutud lepingu tingimuste üle.
