Välislehed: "küüditas!", "väidetavalt küüditas." ja "kangelane ei ole süüdi!"

New York Times ja International Herald Tribune on täna Arnold Meri genotsiidiloole pühendanud pikad, neutraalsete, arutlevad ja arusaava tooniga artiklid.

Seevastu BBC ja Chicago Tribune on oma artiklites ettevaatlikumad. BBC kasutab Meri kuritegudest kirjutades koguni lausekuju: „süüdistatakse tema väidetavas rollis genotsiidis.” Ja seda hoolimata sellest, et ühes järgmises lauses on kirjas, et Meri ise möönab osalemist.

Merist ja tema genotsiidisüüdistusest on kirjutanud 11 suuremat inglisekeelset ajalehte või veebiväljannet, nende seas ka The Forbes ja Raadio Vaba Euroopa.

Venemaa ajalehed on seni üsna tagasihoidlikud olnud. Üks neist, Russia Today, toob siiski suhteliselt lühikese uudise avalõigus kohe esile, et Meri sai Nõukogude Liidu kangelase autasu. Peale selle on aga see uudis küllalt neutraalne.

Ka Interfaks kirjutab Meri genotsiidisüüdistusest, kuid sellele materjalile lühikeses uudises kuigi palju ruumi ei jää, sest sõnarohkemalt märgitakse ära Meri Nõukogude Liidu kangelase autasu, Komsomoli juhtimise töö ja praegune tähtis ametipost Antifašistliku komitee juhina. Muuhulgas teab Interfaks, et Meri süüdistatakse inimeste küüditamises „Hijumaa”-nimeliselt saarelt.

Meri genotsiidiloo mainib ära ka Helsingin Sanomat, tõsi, üsna lühidalt. Seevastu on Rootsi väljaanne Dagens Nyheter sõnaohtram. DN teatab kohe oma loo alguses dramaatiliselt: „Lennart Meri küüditati lapsena Siberisse. Tema nõbu Arnold Meri on nüüd süüdistatav küüditamiste juhtimise eest.” Meeleolu jääb edaspidigi selgelt süüdistamist pooldavaks: leht mainib ära, et Meri hüüti „Punaseks Arnoldiks” ja et ta astus vabatahtlikult Punaarmeesse.