Väliskomisjon võtab käsile Eesti–Vene piirilepingu
Paar nädalat tagasi arutati komisjonis sama teemat, välisminister Urmas Paet andis ülevaate kahepoolsete suhete hetkeseisust ja otsustati, et fraktsioonid arutavad küsimust.
Komisjoni homsel istungil vaadataksegi üle fraktsioonide seisukohad ja kujundatakse arvamus, kuidas vastata Venemaa ettepanekule taasalustada piirilepingu jõustamiseks vajalikke konsultatsioone.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas, et Eesti huvides on pikale veninud piiriküsimus lahendada. „Kui Moskval on seekord tõsine soov siin edasi liikuda ning mõlema poole huvisid arvestades kompromisse leida, siis on kõik võimalik,” ütles Mihkelson. Tema arvates on ühtlasi äärmiselt oluline saavutada riigikogus poliitiline konsensus, sest siis on Eesti positsioon võimalikel läbirääkimistel selgem.
Usku jagub
See, et väliskomisjon hakkab lepingu sõlmimise võimalusi arutama, kinnitab välispoliitikaga tegelevate ringkondade veendumust, et Venemaa huvi lepingu vormistamise vastu on väga suur. Alles reedel kuulati väliskomisjonis Eesti uut Moskva suursaadikut Jüri Luike ja muu hulgas oli jutuks ka piirilepinguga seotud teemade ring. Nähtavasti kinnitas Luik, et asjaga on võimalik edasi jõuda, sest homseks kavandatud arutelu pole tühistatud.
Just riigikogu väliskomisjon ja selle esimees Marko Mihkelson on teinud väga palju tööd, et selgitada välja, kas ja kuidas oleks võimalik teha uus Eesti ja Venemaa piirilepingu paikapaneku katse. Visiitide käigus on ta sondeerinud pinda nii Vene riigiduuma kui ka föderatsiooninõukogu liikmete seas ning näinud vaeva selleks, et riigikogus esindatud poliitilised jõud ja ka valitsus oleksid valmis reaalse tulemuse nimel pingutama.
Sügise hakul tekkis mõnede Eesti ja Venemaa poliitikute ebaõnnestunud ütlemiste tõttu küsimus, kas piirilepinguga uuesti tegelema hakata on ikka tõenäoline. Näib, et need miniintsidendid pole siiski protsessile mõju avaldanud.
