Valijameeste kohad Tallinnas võtab Rüütli leer

Tallinlasi esindavad 23. septembril Estonia kontserdisaalis kümme Arnold Rüütli poolt hääletajat, kui Keskerakonnal õnnestub kolme rahvaliitlase toel võtta Tallinna  valijameeste valimiste protseduurist “maksimum”.

Pealinna volikogu koguneb neljapäeval erakorralisele istungile, et valida endi seast  need mehed ja naised, kes lähevad valimiskogusse Eestile presidenti valima. 1996. aastast pärit reeglid lubavad Tallinnas ainuvõimu nautival Keskerakonnal jätta opositsioon ainsagi valijameheta, kui erakonna liikmed on salajasel hääletusel truud parteidistsipliinile. Pingeid küttev valimiskord annab igale volinikule kümme häält. 

“Fraktsioon kujundab oma seisukoha enne volikogu istungit. Lähtume sellest, et valijad on meile andnud Tallinnas absoluutse enamuse,” lausus keskfraktsiooni esimees Elmar Sepp. Ta ei välistanud ka variante, kus kümne hulka jõuab mõni rahvaliitlane või reformierakondlane.

“Rahvaliidule on oluline, et kõik Tallinna valijamehed oleksid Arnold Rüütli toetajad. Pole määrava tähtsusega, kas nende seas on Erika Salumäe, Maimu Berg või Aivar Kuusmaa,” oli Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp avameelsem.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse sõnul oleks igati demokraatlik, kui opositsioon saaks osa kohti endale. “Loogiline oleks proportsionaalne esindatus. Aga  kui vaadata Keskerakonna käitumist ja nende poliitilist kultuuri, siis oleks see ime. Meil tuleb imele loota,” märkis Pentus. Tema sõnul ei saa pärast n-ö KERA lepingut enam Rahvaliitu Tallinnas opositsiooni hulka arvata.

Uudelepa vastuväite kohaselt on demokraatia hoopis see, et valijad andsid Tallinnas võimu Keskerakonnale. “Antud loogikast lähtudes oleks kõik koalitsioonivalitsuste otsused ebademokraatlikud,” tõrjus ta süüdistusi.

Viis aastat tagasi

2001. aasta presidendivalimiste ajal möllasid Tallinnas sarnased kired. Tollane Isamaliidu juhitav võimuliit jagas eelnevalt omakeskis kõik kümme kohta. Keskerakond teatas siis, demokraatia põhimõtetega on vastuolus olukord, kus teerulli meetodil ignoreeritakse opositsiooni ja nende valijate huve. 

Lõpuks said valijameesteks ka kaks keskparteilast, sest osa võimuliitlasi  puudus hääletuselt.

Tartu otsib sündsat kompromissi

•• Keskerakondlasest Tartu volikogu esimehe Aadu Musta (pildil) sõnul teeb Tartu võimuliit kõik selleks, et leida seoses presidendivalimistega mõistlik ja kõiki osapooli rahuldav kompromiss.

Tartu volikogu hakkab oma nelja valijameest valima 14. septembri istungil. Vähemalt valijameeste selgitamise kontekstis on Tartu koalitsioon keeruline: juhtrolli omab seal Toomas Hendrik Ilvest pooldav Reformierakond, kelle partneriteks on Arnold  Rüütlile panustavad Keskerakond ja Rahvaliit. 2001. aasta sügisel olid presidendivalimised koguni põhjuseks, miks Tartus koalitsioon lagunes.

•• “Viie aastaga on Tartu muutunud palju soliidsemaks kui mõni teine Eesti linn,” uskus Must asjade rahumeelsesse kulgemisse. “Ma ei hakka tegelema puhtmehaanilise arvutamisega. Isiklikult aktsepteerin seda, kui Reformi-

erakond saab rohkem kohti kui Keskerakond.”

•• Reformierakondlasest volikogu aseesimees Hannes Astok eelistas valijameeste valimiste teemat mitte kommenteerida.

•• Arnold Rüütli meeskond pole Tartust saadava valijamehekohaga eriti arvestanud.     

•• Tõenäoliselt kohtuvad Tartu poliitikud 13. septembri õhtul, et leppida järgmiseks päevaks kokku lahendus, mis osapooli tülli ei aja.