Vald ei kaeba õppelaenu kustutamise kohtuotsust edasi

Eelmise aasta 22. juunil välja kuulutatud teise lisaeelarve seadusega pidid riigipoolse õppelaenu põhiosa kustutamise tingimused täitnud inimesed avalduse esitama 1. juuliks, hilisematel sooviavaldajatel riik enam laenu ei kustutanud.

Kehra gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Mirjam Tinnol jäi laenu kustutamiseks nõutud aastase töökogemuse tingimuse täitmisest puudu paar kuud ning ta oleks pidanud 69 000 krooni suuruse õppelaenu ise tagasi maksma.

27. jaanuaril saavutas Tinno Tallinna halduskohtus riigi üle võidu, mistõttu Anija vallavalitsus pidi jätkama õpetaja õppelaenu hüvitamist.

Anija vallavanema hinnangul oli kohtu otsus kentsakas, kuna kohus mõistis õppelaenu kustutama valla, mitte riigi.

Kas riik vallale kustutatud õppelaenu osa kompenseerib, ei osanud Tammaru toona öelda. "Hetkel on kõik asjad pooleli, ei tea veel milliseks see asi kujuneb. Selle seaduse taustal ei ole valdadel kunagi sellist kohustust olnud, kohus võib määrata selle kohustuse, kui me oleme millegi vastu eksinud," sõnas vallavanem.

Kui riik rahandusministeeriumi näol vallale õppelaenu kustutamist ei kompenseeri, peab vald õpetaja õppelaenu kinni maksma oma taskust.