Vaktsineerimine on hea tuluallikas

Perearstidel peaks kõikide uue gripi vastu vaktsineeritavate peale töötasu lisanduma kokku pisut alla kolme miljoni krooni ja kui patsientidelt kirjalikku nõusolekut ei nõuta, siis alla kahe miljoni krooni, ütles perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Kalle-Talvik.

Kui nüüd see 2–3 miljonit krooni jagada Eestisse tuleva 250 000 doosi peale, saame doosi omahinnaks 8–12 krooni. Patsiendilt hakatakse aga küsi­ma tõenäoliselt 75 krooni ehk kuni üle üheksa korra rohkem.

„Meie eelistaksime, et epideemiaga seotud kulud tuleksid kas riiklikust reservfondist või haigekassast ja inimestelt ei küsitaks raha,” ütles Kalle-Talvik. Kindlasti ei taha perearstid teha vaktsineerimisest omale lisatulu allikat.

Miljonid kroonid

Seni on räägitud võimalusest, et visiiditasu vaktsiini saamiseks jääb 50–100 krooni vahele. Kallimal juhul tooks 250 000 vaktsiinidoosi süstimine arstidele lisatulu 25 miljonit krooni.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur aga kinnitas, et vaktsineerimisest keegi kasumit teenima ei hakka.

Pevkuri hinnangul on perearstide mainitud kolm miljonit krooni siiski liiga väike summa, eriti arvestades, et esialgu räägiti veel suuremast tasust. „Võib-olla nad arvestasid sinna vaid perearstide poole, aga vaktsineerivad ju ka haiglad ja nakkuskeskused. Lisaks jääb neil teiste protseduuridega seotud tulu saamata,” lisas minister.

Meie naabrite juures on vaktsineerimine ja vaktsiin üldjuhul tasuta. Nii peavad Soomes inimesed ise vaid vaktsineerimispunktidesse kohale minema

Rootsis andis valitsus kohalikele omavalitsustele soovituse tasuta vaktsineerida. Samuti vaktsineerib oma elanikke tasu­ta Saksamaa.

Küsimusele, miks ei võiks ministeerium vaktsineerimise kulu katta 200 miljoni kroonisest reservist, millele viitas varem asekantsler Ivi Normet, vastas Pevkur, et tegu on osaga haigekassa reservidest, mille kasutamist võib kaaluda, kui näiteks järgmisel aastal on vaja veel vaktsiini osta.

Ivi Normet märkis ka, et gripivaktsiini süstimise eest tasu küsimine ei ole midagi uut. „Hooajaline gripivaktsiin maksab apteegis 90 krooni ja vaktsineerimise eest küsitakse 165 krooni, nii et teenustasu on 75 krooni. Nii toimitakse ka teistes riikides,” lausus ta.

Pevkur ütles eile, et kõige tõenäolisem visiiditasu tuleb 75 krooni, mis on neli krooni enam haigekassa tervishoiuteenuste loetelus märgitud õe iseseisva vastuvõtu tasust. „Arstide algne arvamine oli, et hind võiks lähtuda arsti vastuvõtutasust, mis on ligi 200 krooni, aga see ei tule kõne alla. Nii palju kui eile aru sain, siis õetasust madalam see summa ei tule,” sõnas ta.

„Küsime tasu vaid töö eest ega esita mingit täiendavat nõuet muude kulude eest, nt plaastrite, paberite, patsientidele tehtud mobiilikõnede, elektri ja muu eest,” ütles Anneli Kalle-Talvik.

Sotsiaalminister Pevkuri sõ­nul peetaksegi järgneva nädala jooksul läbirääkimisi, et siis tuleva neljapäeva valitsuse istungil otsus vaktsineerimise kohta vastu võtta.

Haiglad piiravad külastamist

•• Mitmel pool Eestis on haiglad külastamise juba ära keelanud, paljud kaaluvad sama võimalust.

Eile palus Tartu ülikooli kliinikum haiglas viibivaid patsiente ajutiselt mitte külastada. Põhjuseks ikka seesama viirushaiguste ulatuslik levik. Samuti piiras eile haiglas liikuvate inimeste hulka Põlva haigla.

•• Sama teed on juba möödunud nädala reedest läinud Tallinna lastehaigla. Osaliselt on oma uksed võõrastele sulgenud Lääne-Tallinna keskhaigla, kus karantiin kestab nakkuskeskuses, ja Ida-Tallinna keskhaigla, kus piiratakse külastamist naistekliinikus ja sünnitushaiglas.

•• Narva haiglas on teemat tõsiselt arutatud ja keeld on plaanis lähiajal ka kehtestada. Pidevalt jälgivad olukorda ka teised haiglad, mis vajadusel otsustavaid sam­me teevad. Nii on näiteks valvel Lõuna-Eesti haigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Järvamaa, Viljandi ja Pärnu haigla.

•• Külastamise keelamist ei kavanda näiteks Wismari haigla, kus on vähe inimesi ja külastamist üsna napilt.