Vajad põdrapead? Muuseum aitab

Eesti muuseumid pole üksnes hinnatud varaaidad, vaid ka tuntud laenutuspunktid, kuhu vahetevahel pöördutakse üsna isevärki soovidega.

Eesti meremuuseumi peavarahoidja Ruth Ristmägi sõnul on nende varad ilmestanud konverentse ja koosolekuid, filmidest rääkimata. „Huvi tuntakse roolirataste ja mõõteriistade vastu. Täpsust nõudvate juriidiliste küsimustega tegelevad firmad on laenanud mõõteriistu, et oma üritusi ilmestada.” Pillerkaaridele museaale üldjuhul ei laenutata, lisas Ristmägi.

„Filmis „Sügisball” oli meie pudelisse pandud laevamudelite kogu. Õnneks saime selle tagasi enne, kui filmi nägime, sest filmis kollektsioon purustatakse. Siiski oli tegemist filmitrikiga,” ohkas varahoidja õnnelikult.

Meremuuseumi varasid on etenduste jaoks laenanud ka Linnateater ja Draamateater. Just Draamateater etenduste jaoks põdrapea topise laenutajana meenus esmalt ka loodumuuseumi zooloogiaosakonna juhatajale Tiit Hundile.

„Filmivõtted, reklaamid, firmaüritused,” loetles Hunt paiku, kuhu topiseid küsitakse. Ühe golfiväljaku tunnusloomana käis üks rebasetopis ka Soomes ära. Veel on laenatud metssea pead, oravaid, nugiseid, siile. „Kaalume hoolega, kas selline laenutamine läheb kokku meie tegevuse põhieesmärkidega,” sõnas Hunt. „Kui üks fotograaf tahtis topiseid alasti naistega poseerimiseks, keeldusime,” meenutas loodusmuuseumi direktor Maris Laja.

Spordimuuseumi peavarahoidja Kaie Voolaid andis teada, et nende varad on olnud mitmetes filmides. Näiteks Georg Lurichi aurahad ja karikad. Samuti on omaaegset spordiriietust laenutanud kunstnikud.

Isamaaliidu muuseumikannel

Teatri- ja muusikamuuseumi teabejuht Hedi Rosma teatas, et nende kasetohust karjapasun on käinud Liviko reklaamüritustel Viru Valge viina tunnusmärgina. Isamaaliit laenas valimiskampaania tarvis kannelt. Üks muusikariistade pood Tartus on kasutanud muuseumi keel- ja lõõtspille ning mängutoosi oma vaateakana sisustamiseks.

„On ka halbu kogemusi,” meenutas okupatsioonide muuseumi juht Heiki Ahonen. „Heast tahtest andsime Linnateatrile uhiuue telefoniaparaadi ja tagasi saades oli see nagu mööda põrandat veetud. Vaevalt et halvast tahtest, pigem hoolimatusest.”

„Meil on pidevalt välja laenutatud umbes tuhat asja,” ütles Tallinna linnamuuseumi peavarahoidja Lea Sillart. Näiteks Soome saatkond eksponeerib saatkonnahoonest leitud arheoloogilisi leide, sama teeb ka Pirita klooster. Riigikantseleis on muuseumi kappkell, rahvusraamatukogu seintel Wiiralti graafikakollektsioon.

„Kui meie vara tahetakse mõnda filmi, siis anname kaasa ka oma töötaja, kes hoiab varal silma peal. Ja kui on vaja, sätib ja liigutab seda ise,” selgitas Sillart.

Kõige kurioossema juhtumina pöördus kord linnamuuseumi poole üks vanalinnas korterit restaureeriv kodanik, kes leidis, et muuseumis olevad raidkividetailid võiksid hoopis tema kodu kaunistada.

Mis laenutamine maksab?

•• Kuna laenutamise hinnad on jäetud muuseumide endi otsustada, siis reguleeritakse tihti just hindade abiga ka laenutamist. Nii võib kultuuriasutus midagi laenuks saada suisa tasuta, aga suuremate kommertsprojektide puhul on küsitud ka 1000 krooni päevas.

•• Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul on varade väljalaenamine iga muuseumi õigus, aga ka võimalus veidi lisasissetulekuid teenida. „Laenutades ei tohi lihtsalt ära unustada põhilist – vajadust vara hoida ja säilitada,” rõhutas Reismaa. Et laenutamine on eelkõige muuseumi direktori ja peavarahoidja otsustada, pole välistatud ka, et otsus langetatakse sõna otseses mõttes näo järgi. Nii talitavad Reismaa sõnul paljud muuseumid maailmas.

•• Eesti muuseumiühingu juhatuse esimees Piret Õunapuu lisas, et laenutamise teeb lihtsamaks see, kui osa dubleeritud esemeid asub niinimetatud kasutuskogus. „Siis saab õpilane ikka üritusel ka puulusika pihku võtta, et aru saada, kuidas sellega söömine käis,” rääkis Õunapuu.