Vaesuses elab viiendik Eesti elanikkonnast

2008. aasta vaesusnäitajate kohta valminud uuringust selgub, et tollel aastal aeglustus palgakasv ja kasvas töötus, kuid suurenenud pensionid ja riiklikud toetused aitasid sissetulekuid säilitada ja seetõttu püsis ka suhteline vaesus 2007. aasta tasemel, teatas statistikaamet.

Suhtelises vaesuses elas 2008. aastal 19,7% Eesti elanikkonnast, mis on ligikaudu sama palju kui 2007. aastal, mil suhteline vaesus oli 19,5%. Riiklikud toetused ja pensionid aitasid sissetulekuid säilitada, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli 2008. aastal suhtelise vaesuse määr koguni 37,5% (2007. aastal 36,3%).

2008. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 4858 krooni. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne.

Vaesed on vanad ja harimatud

Vaesuses elavad endiselt pigem vanemaealised inimesed. 2008. aastal elas suhtelises vaesuses iga kolmas 65-aastane ja vanem elanik, 25–49-aastastest oli vaesuses 14%. Kuid võrdluses eelnevate aastatega on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste hulk kasvab ning 65-aastaste ja vanemate arv väheneb. Selle peamiseks põhjuseks on pensioniealiste stabiilsem sissetulek võrreldes teiste vanuserühmadega.

Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr kasvanud kõige rohkem kolme ja enama lapsega peres ja vähenenud üksiku üle 65-aastase leibkonnas.

Suhtelisse vaesusse jäämise risk on oluliselt seotud haridustasemega. 2008. aastal oli põhi- või madalama haridusega inimeste suhtelise vaesuse määr 34%, mis oli üle nelja korra kõrgem kui kõrgharidusega elanikel (8%). Viimaste aastate trend näitab, et madalama haridusega elanikkonna suhtelise vaesuse määr suureneb, samal ajal kui kõrgema haridusega elanikkonnal väheneb. Seega on hea haridus oluline vaesuse vältimise eeldus.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab alates 2004. aastast. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2009. aastal 2008. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. 2009. aastal osales uuringus üle 4900 leibkonna.

Kommentaar

Andrus Saar

sotsioloog

Eranditult kõik uuringud näitavad selget seost, et mida rohkem on lapsi, seda väiksemad on sissetulekud. Peresse tuleb ju üks suu juurde ja kulutused tuleb ümber jagada.

See on selge, et lapse sünd viib riigist sõltumata elatustaseme alla, kuid küsimus on selles, millisel määral. Näiteks Norras on terve suur pakett toetusi, mis abistavad, aga samal ajal võivad need inimesed ka laisaks muuta.

Sotsiaaltoetusi on vaja suurendada, aga tuleb vaadata, et need satuksid õigesse kohta. See on kogu maailmas probleemiks, kellele ja kuidas toetusi anda. Meil antakse toetust kõigile võrdselt, aga meie prioriteet peaks olema see, et toetused oleksid diferentseeritud.

Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv on alarmeeriv Euroo­pa Liidu kontekstis, sest meil on sellises staatuses inimeste arv keskmisest üksjagu suurem, aga me ei paista head ka Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis.