Vaeste perede lapsed jäävad korraliku söögi ja sõpradeta

1000-kroonist toimetulekutoetust saavas peres kasvava lapse areng saab tõsise löögi nii füüsiliselt kui ka vaimselt, selgub värskest uuringust, mis nende eluolu uuris. MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus ühe eestvedaja Marika Ratniku poolt sel suvel tehtud 120 sellise pere küsitlusest selgus, et lastele ei saa need pered lubada isegi mitte kõige elementaarsemat.

Viimased andmed on sotsiaalministeeriumil alles tänavu esimese kvartali kohta, aga isegi selle järgi elas perekondades, kus vanemad said toimetulekutoetust, 10 579 last. Lapsed on töötute järel teine suurim sihtrühm, kes elatub toimetulekutoetusest.  

Üle neljakümne portsendi nendest peredest ei saa oma lastele pakkuda ei liha, ei kala ning üle poole neist ei saa pakkuda ka puu- ja juurvilja. Millest täpselt need lapsed toituvad ja kuidas see mõjutab kasvava organismi arengut, jääbki tõsiseks küsimuseks.

Ei pääse trenni ega peole

Samamoodi selgub küsitlusest, et üle kuuekümne protsendi nende laste vanematest ei saa neile soetada sportimisvahendeid, mistõttu jäävad neil ära trennid ja näiteks ka suusatamistunnid koolis. Pooled ei saa ka käia laagrites ega huviringides. Lapsevanemad ise toovad välja, et pere vaesuse tõttu kannatavad ka päris otseselt lapse suhted eakaaslastega. „Kui ikka kingitust osta ei suuda, siis jääbki sünnipäevapeole minemata. Kui ei saa ürituste pileteid osta, trenniraha maksta, jääbki seal käimata ja lapsed eralduvad teistest,” kirjeldas Ratnik.

Samuti märgivad lapsevanemad ausalt, et kannatavad ka peresisesed suhted: nii suhted lastega kui ka abikaasade vahel on üha pingelisemad enam kui pooltes peredes.

„Kuigi meedias on olnud ilusat juttu, et töötus annab võimaluse veeta kvaliteetset aega pere ja lastega, siis tegelikkus on see, et kui inimene on mures, kui ta otsib meeleheites võimalusi kuidas hing sees hoida, siis ei saa toimuda mingit lõbusat koos ajaveetmist,” kommenteeris Ratnik.

Küsitlusest selgus samuti, et paljudel toimetulekutoetust saavatel peredel on peal mitmed laenud ja võlad. Kokkuvõtlikult näitas küsitlus, kuidas majanduslikult kehv olukord mõjutab lapse minapilti ja enesehinnangut ning tema sotsiaalseid oskusi. Mõjutusi saab ka lapse loovuse ja ande arendamine. Kõige otsesem ja silmanähtavam mõju on loomulikult lapse elutingimustele: kui vanematel on raskusi kütte, elektri ja sooja vee eest maksmisega.

„Kui riiklikul tasemel saaks neid peresid aidata toetusi tõstes, siis kohalikul tasandil aktiivsema abistamisega,” leidis Ratnik. Näiteks tuli ka uuringust välja, et paljudel peredel tekivad lasteaiamaksu võlad. See tähendab, et laps võetakse lasteaiast ära ja samal ajal ei saa ema ka tööd otsida või tööl käia. Ja lisaks on kaelas suur võlg. „Lasteaed peaks kohe reageerima ja teavitama omavalitsuse lastekaitsetöötajat, kui tekib esimene tõrge tasumisel – et võlg kasvama ei hakkaks. „Valla tasemel võiks informatsioon hätta sattunud peredest kiiremini liikuda ja reageerima peaks kohe,” lisas Ratnik. „Probleemide märkamine peaks ole­ma parem. Lastevanematele tuleb tuge pakkuda ja neid suunata, neile pakkuda selliseid lahendusi, mida nad ehk ise ei näe. Vähemalt ühe huviringi võiks iga omavalitsus ikka igale lapsele tagada, kui vanemad seda ei suuda. Või toitu, kui nähakse, et see pere on raskustes.”

Riik: vaesuse vastu aitab töö

Suurimad abivajajad lapsetoetusest ilma

•• „Sotsiaalministeeriumi poolt on esitatud järgmise aasta riigieelarvesse taotlus täiendavate vahendite saamiseks toimetulekupiiri tõstmiseks 1200 kroonini. Täpsemad tulemused selguvad eelarveläbirääkimiste käigus,” kommenteeris vaeste perede olukorda sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu.

•• Kuigi paljud sotsiaalala eksperdid on teinud ettepaneku, et toimetulekutoetust saavad pered võiksid saada ka lapsetoetust, siis valitsus seda siiani kuulda võtnud ei ole. Seadus ütleb, et toimetulekutoetuse saamiseks peab sisse­tulekute ja väljaminekute vahe olema 1000 krooni.

•• Lapsetoetust arvestatakse praegu sinna sisse ehk sissetulekuna. Seega, kui pere saab üht toetust, jääb ta teisest ilma.

•• Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegi ettepaneku seadust niimoodi muuta, et toimetulekutoetust saavad pered saaksid lisaks ka lapsetoetust, kuid sotsiaalministeerium selle vajalikkusega ei nõustunud. „Sest see võib endaga kaasa tuua suurema ohu perede sattumiseks vaesuslõksu,” põhjendas Tikerpuu.

•• „Töö on parim kaitse vaesuse vastu. Toetatakse vanemate võimalusi tööturule minna, tööturule püsima jääda ning vanemate hoolduskoormust vähendada,” selgitas Tikerpuu ministeeriumi valitud poliitika alustala. Viimastel andmetel on aga 52 protsenti registreeritud töötutest olnud tööta üle aasta.