Vabatahtlikud asuvad Sookuninga kaitsealal kuivavat raba taastama

Pärnumaal Eesti-Läti piiril asuva Sookuninga looduskaitsealal hakatakse sel nädalal talgute korras taastama Ruunasoo kuivendamisest puretud servaala.

Keskkonnaameti looduskaitse juhtiv spetsialist Agu Leivits rääkis, et Sookuninga kõrvale jääval Nigula looduskaitsealal on püütud juba pikka aega leida vastust küsimusele, miks kipub meie soodele omaste lagealade pindala mändide pealetungi tõttu aina kahanema. Põhjalike uuringute tulemusel on jõutud arusaamisele, et rabalooduses toimuvate muutuste taga on Nõukogude ajal rajatud kuivenduskraavid, mis piiravad pea iga Eesti raba.

Kraavid on kui haavad

Teadlased on kindlaks teinud, et mõnel pool otse rabanõlvadesse lõikuvad kraavid on rabade jaoks otse kui haavad, mida mööda rabade vereks olev vesi välja voolab. Veetaseme alanedes muutub suviti turvas kuivaks ja hakkab lagunema, mis panebki lõpuks muidu kidurad männid mühinal kasvama. See saatus on tabanud ka Ruunasood.

Raba loodusliku seisundi taastamiseks pidasid asjatundjad vajalikuks vee väljavoolu peatamist tammidega. Katse korras ehitati esimesed turbamätastest tammid Ruunasood ääristavatele kraavidele juba eelmisel aastal. Kuna need osutusid töökindlaks, otsustati tänavu vabatahtlike toel tammistamisega jätkata.  

Leivits märkis, et enne kui mullu esimesed tammid valmis tehti, tuli raba taastamisele appi ka loodus ise.

Nimelt asusid osale sooserva metsakraavidele kolinud koprad agaralt vett paisutama. „Seireandmed näitavad, et nendele sooaladele, kus veerežiim on tänu kobrastele taastunud, on hakanud tagasi tulema märja ja lageda maastiku lembesed linnud, näiteks rüüt, mudatildrid ja sookiurud,” osutas Leivits esimestele taastumise märkidele.

Looduskaitsjatele tuli tammi­de ehitamiseks abikäte ehk talgulistega appi Eestimaa Looduse Fond (ELF). ELF-i talgute projekti­juht Tarmo Tüür ütles, et neljapäevast reedeni Ruunasool kestva­tele talgutele läheb tosin inimest.

Kuivendamine tõi kaasa tuleohu

•• Eesti looduse pärisosaks olevaid soid, mis Kesk- ja Lääne-Euroopas on inimese tegevuse tagajärjel juba paljuski hävinud, hakati meil kuivendama Nõukogude ajal. Seda eeskätt kahel põhjusel: turba tootmiseks või siis metsakasvu hoogustamiseks. 

•• Ajapikku sai innukatele kuivendajatele siiski selgeks, et rabade kuivendamine metsamajanduslikel eesmärkidel ei tasu ära. Ent kraavitamisega olid paljud sooservade looduslikud kooslused juba rikutud ning veerežiimi muutumise tõttu hakkasid kaduma neile omased linnu- ja taimeliigid.

•• Kunagine kuivendamismaania tõi kahjustada saanud soodesse suviti kaasa ülisuure tuleohu. Nii on pea kõik Eesti suuremad metsapõlengud toimunud just kuivendatud turbaaladel.