Uus turvakeskus võtaks oma tiiva alla sõltlastest emad koos lastega

Korpi sõnul on eesmärk, et sellise keskuse toel saaksid sõltuvusprobleemidega emad oma sõltuvusest üle ning kooli pooleli jätnud emad ehk ka kooli lõpetada. „Wismari haiglas käigud ja konsultatsioonid ei ole pikad ning pikaajaliselt peab ema end ise motiveerima,“ märkis Korp Päevaleht Online’ile.

Keskuse juhataja nentis, et kuigi noorte emadega tuleb tegeleda, siis majanduslik olukord keskuse loomist ei soosi. „Uuel aastal seda kindlasti ei juhtu, aga 2011. aastal võiks keskuse rajamisega mitte lihtsalt algust teha, vaid ära teha,“ arvas Korp. Uuel aastal on Korpi sõnul linna prioriteet laste vaimse tervise keskus.

Korpi hinnangul oleks kõige mõistlikum, et kerkiks täiesti uus hoone – mitmetiivaline keskus. Korpi kirjelduse järgi oleks tiibade keskel köök, mida saaks kasutada mitu osakonda. Esialgu võiks keskuses olla kaks kümnekohalist tiiba, kus elaks kümme ema oma lastega. „Sõltuvalt raskusastmest saaks vaadata, kui palju on vaja lisapersonali,“ märkis Korp.

Uuel keskusel oleks mitu funktsiooni, selle eesmärk oleks hoida pered koos, aidata emadel sõltuvusest üle saada ja omandada vajalikke oskusi. „Võib-olla on vaja õppida, kursused läbida ja siis lõpuks suudab töö leida,“ avaldas Korp lootust.

Korpi sõnul saab keskuse rajamist ajama hakata koostöös Tallinna linnaga, kuid lisas, et praegu ei saa öelda, kes keskuse valmimist toetavad. „Sõltub poliitikast, kuidas riik võimaldab erinevatel omavalitsustel eurorahasid kasutada,“ lausus Korp, kelle arvates oleks mõistlik, kui projekti jaoks ka väljastpoolt raha tuleks.

Keskus peaks Korpi nägemuses olema Tallinna linna haldusalal, et emade koolitamine oleks kergem. Projekt läheb Korpi hinnangul maksma 15-20 miljonit krooni. „Aga sõltub, kas linnal on maad. Kindlasti on ka hooneid, mis üle jäävad, aga nende remontimine läheb palju kallimaks,“ ütles Korp.

Korp märkis, et noori inimesi, kes pole abi saanud, tuleb üha juurde. „Kui pärast 18. eluiga pole sõltlane abi saanud ja laps tuleb ka veel juurde, siis on väga raske juhtumit ilma sellise keskuseta lihtsalt ära lahendada,“ lausus Korp, kelle sõnul on oluline, et ema ja lapsega tegeldaks koos. Mida enam noori emasid saab abi, seda vähem satub nende lapsi lastekodusse.

Näiteks pole veidi enam kui kaks kuud tagasi Tallinnas garaažist leitud nelja-aastase tüdruku ema seni suutnud leida töö- ega püsivat elukohta ning võitleb jätkuvalt sõltuvusprobleemiga. Korp rääkis esmaspäeval, et tõenäoliselt ema last tagasi ei saa, kuid kui juba oleks olemas ema-lapse turvakeskus, siis lõppeks see lugu ehk teisiti.

Ministeeriumil pole uut lastekaitse strateegiat

•• Korp avaldas kartust, et lastekaitse valdkond on suuremas plaanis jäänud tagaplaanile. „Neli aastat oli Tallinna linnavolikogus lastekaitse komisjon ja kuigi Katrin Saks (volikogu aseesimees - toim.) on ka Lastekaitseliidu president, siis nüüd seda komisjoni enam pole,“ imestas Korp.

•• Tallinna linnavoligu aseesimees Katrin Saks kinnitas aga, et lastekaitse komisjon on jätkuvalt olemas. „On, aga ta ei ole eraldi komisjon, vaid alakomisjon, ja mitte seepärast, et valdkonda kuidagi alahinnatakse, vaid kuna see puudutab paljusid valdkondi ja komisjone, siis leidsime, et mõttekam on, et see on hariduskomisjoni all,“ selgitas Saks.

Saks kinnitas, et tema Lastekaitse liidu presidendina ei oleks lasknud lastekaitse komisjoni likvideerida. Ta lisas, et lastekaitse valdkonnaga ei saa tegeleda eraldi, kuna see on seotud nii sotsiaali kui ka haridusega. Täna kogunev volikogu peaks Saksa sõnul vastu võtma otsuse, et komisjonidesse hakkavad kuuluma ka mittetulundusühingute esindajad, mis muudab volikogu aseesimehe hinnangul töö efektiivsemaks.

•• Turvakeskuse juhataja nägi probleemi ka riiklikul tasemel. „Sotsiaalministeeriumil oli 2004.-2008. aasta lastekaitse strateegia ja nüüd ei ole ühtegi sellist strateegilist dokumenti,“ imestas Korp.

•• Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Elmet Puhm selgitas, et uut strateegiat pole, kuna alles analüüsitakse eelmise tulemusi ning vaadatakse, millised teemad vajavad veel kajastamist. Kokkuvõte koos ettepanekutega esitatakse  riigikogu sotsiaalkomisjonile ning seejärel valitsusele. Puhmi kinnitusel on riigikogu liikmed lastekaitse valdkonna üha enam oma südameasjaks võtnud ja riigikogu sotsiaalkomisjon kavatseb lastekaitseteemalise arutelu algatada ka riigikogus.