Uus seadus kahandaks Tallinna Vee tulukust poole võrra
Veefirma otsib oma kasumlikkuse säilitamiseks abi õiguskantserilt.
Kui praegu riigikogus menetletav monopolide ohjeldamise seadus jõustub, paneb see piiri Tallinna Vee ülikasumlikkusele, sest seadus sätestaks veefirma maksimaalseks tulukuse määraks kümme protsenti.
Konkurentsiameti analüüs aga näitab, et praegu on Tallinna Vee investeeritud varade tootlikkus 18,3%, mis tähendab, et seaduse jõustumine kärbiks veefirma tulukuse määra ligi poole võrra.
Sellel ei taha Tallinna Vesi juhtuda lasta ja veefirma juht Ian Plenderleith soovib õiguskantsleriga arutada konkurentsiameti analüüsi paikapidavusest. „Lihtne oletus, et kasum on liiga kõrge, (…) muudab konkurentsiameti analüüsi parimal juhul mittetäielikuks,“ kirjutab Plenderleith Indrek Tederile läkitatud kirjas ja lisab kirja lõppu, et soovib peatselt õiguskantserilt audientsi.
Tallinna Veel on konkurentsiameti analüüsile kaks peamist etteheidet – esmalt ei ole veefirma nõus sellega, kuidas konkurentsiamet arvutab tulukust ehk investeeritud kapitali tootlikkust.
Teisalt ei ole vee-ettevõte päri sellega, et Tallinna Vee tulukust võrreldakse teiste Eesti linnade veefirmade tulukusega, kuna ettevõtte hinnangul ei ole firmad võrreldavad ei investeeringute ega ka efektiivsuse poolest.
Konkurentsiamet: Tallinna Vee tulukus ületab teiste Eesti veefirmade tulukust mitmekordselt
Konkurentsiamet on Tallinna Vee ülikasumlikkusele osutanud mitmele eri võrdlusele tuginedes, muuhulgas võrreldi Tallinna Vee tulukuse määra teiste Eesti linnadega. Seda meetodit peabki Tallinna Vesi nüüd kõlbmatuks.
Konkurentsiameti linnadevahelise võrdluse analüüs näitas, et Tallinna Vee tulukus on võrreldes teiste suuremate Eesti vee-ettevõtjatega tavapäratult kõrge. Kui Tallinna Vee investeeritud varade tootlikkus on eelpoolmainitud 18,3%, siis Eesti suuruselt teise linna Tartu veefirmal aga vaid 1,6%. Pärnu veefirma tulukus on samuti 1,6 protsenti ja ainsana suurematest Eesti linnadest on kõrgem tulukus vaid Narvas (11,8%), mille vee-firma on sarnaselt Tallinnaga samuti munitsipaalomandis.
Konkurentsiamet järeldas, et Tallinna Vee hindu ei ole nõuetekohaselt reguleeritud.
Samuti on konkurentsiamet võrrelnud Tallinna Vee hindu teiste Euroopa riikide veefirmade tulukusega. Selgus, et Euroopas levinud praktika kohaselt on vee-ettevõtjate põhjendatud kasumi määraks seitse-kaheksa protsenti, mis vastandub samuti teravalt Tallinna Vee 18,3 protsendisele tulukusmäärale.




































