Uus nädal toob restoranidesse ja baaridesse karmi suitsetamiskeelu

Alates teisipäevast, 5. juunist jõustub kogu Eesti meelelahutusasutustes suitsetamiskeeld, kasiinode mängusaalidele tegi riigikogu erandi.

Seaduse jõustumisel tohib toitlustuskohtades, sealhulgas baarides, suitsetada vaid siis, kui suitsetajatele on olemas eraldi ruum. Ettevõttel ei ole kohustust suitsetamisruumi ehitada. “Personalil on aga kohustus seadusrikkuja korrale kutsuda,” ütles sotsiaalministeeriumi tervisepoliitika peaspetsialist Andrus Lipand. Kui suitsetaja sellele ei allu, siis on personalil õigus kohale kutsuda politsei, kes võib seadusrikkujat karistada kuni 1200-kroonise trahviga.  “Samuti võetakse vastutusele ruumide valdaja, kui ta vaatab seadusele läbi sõrmede ega täida uut seadust,” kinnitas Lipand. Ettevõttele võib tubakaseaduse rikkumise eest määrata kuni 30 000-kroonise rahatrahvi. Seaduse täitmist kontrollivad tarbijakaitse, politsei, valla- ja linnavalitsused ning tervisekaitseinspektsioon.

Lipandi sõnul on seaduse esmane mõte kaitsta siiani passiivselt suitsetama sunnitud inimesi. “Eriti puudutab see aga suitsuses ruumis, näiteks baarides, töötavaid inimesi.”  Senine rahvusvaheline kogemus näitab Lipandi hinnangul, et ei piisa üksnes suitsupakile kirjutatud sõnumitest ja teaduslike uuringutega esile toodud faktidest suitsetamise ohtlikkuse kohta.  “Ning lihtsalt ventilatsioonist avatud ruumis ei ole kasu, suits levib edasi paratamatult. Selleks et õhk oleks enam-vähem normaalne, peab tõmme olema nii suur, et lips seisab püsti!”

Kohvikute ja baaride välisterrassidel võib vähemalt esialgu suitsetamist siiski jätkata.

Paljudes kohvikutes, näiteks Pegasuses, panustataksegi välisterrassidele ning eraldi suitsuruume ei tehta.

Narva maanteel asuvas pubis Lost Continent saab aga suitsuruum pubijuhi Andre Matsovi sõnul oma viimast lihvi. Ööklubist Panoraam öeldi, et valmimas on lausa kaks suitsuruumi.

Ka klubi Hollywood ja Lounge 8 saavad eraldi suitsuruumi. Kuigi nende ehitus läks kalliks maksma, suhtub turundusjuht Tanel Tatter suitsetamiskeeldu positiivselt. “Loodan, et suitsukeeld meelitab klubidesse tagasi inimesed, keda häirib pidev passiivne suitsetamine ja kes on seetõttu klubides käimisest loobunud,”  avaldas Tatter lootust.

Kasiinode õnnestunud lobi

Seadusse on suutnud aga erandi sisse lobida kasiinopidajad. Kasiinodes ei ole seaduse järgi suitsetamine mitte keelatud, vaid piiratud. See tähendab, et kasiinode mängusaalides võib endiselt suitsetada. Neis ruumides peavad siiski olema täidetud kindlad reeglid: ruum peab olema alarõhuline ning õhu väljatõmme ruumis peab olema  vähemalt 8,4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta. Hasartmängude korraldajate liidu tegevdirektori Tõnis Rüüteli sõnul on sellise eesõiguse andmine kasiinodele õiglane. “Õnnemängusaal pole võrdne toitlustusasutusega,” kinnitas Rüütel, kelle sõnul on hasartmängurite hulgas üsna palju suitsetajaid. “Asjal on ka praktiline pool, muud õigusaktid panevad neile ruumidele juba nii palju piiranguid peale, et eraldi  suitsetamisruumi tegemine on lihtsalt praktiliselt küsitav,” lisas ta. 

Riigikogu eelmine koosseis võttis tubakaseaduse vastu juba 2005. aasta kevadel, kuid ettevõtetele anti kaks aastat ettevalmistusaega.

Väidetavalt eelnes seaduse vastuvõtmisele riigikogus tugev kasiinoärimeeste lobi.

Sotsiaalministeeriumi andmeil on Eestis hinnanguliselt 355 000 regulaarset suitsetajat, iga päev sureb suitsetamise tagajärjel kümme inimest. Statistika näitab, et agaramad suitsetamisest loobujad on kõrgharidusega inimesed, samal ajal kui põhiharidusega inimeste seas on suitsetajate hulk suurenenud.

Abi saab

numbril 126

•• Poolteist kuud on tegutsenud anonüümne usaldustelefoniliin, kus ligi 200 koolitatud nõustajat aitavad suitsetamisest loobujaid kriisihetkedel. Ettevõtmise taga on MTÜ Tubakavaba Eesti. MTÜ juhi Enno Seliranna sõnul on tegemist pilootprojektiga, mis peaks hasartmängunõukogu rahastusel toimima kuni augustini, kuid Selirand loodab, et rahastust pikendatakse. Loomisel on ka interaktiive internetikeskkond, kus inimesed saaksid üksteist aidata.

•• Infoliin on avatud kella 10–04.

Eesti keeles vastatakse numbril 126, vene keeles 127

•• Nõustamine on tasuta, maksta tuleb vaid tavalise lauatelefoni tariifi.

Suitsukeeld

•• Lisaks meelelahutusasutustele on suitsetamine juba praegu keelatud töökohtades, jalakäijate tunnelites ja korterelamute trepikodades. Keelu rikkujale võib määrata kuni 1200-kroonise trahvi.

Võrreldes kehtiva tubakaseadusega on alaealistele lisandunud keeld omada tubakatoodet. Alla 18-aastane isik ei või näiteks kõndida ringi, suitsupakk taskus, ega hoida suus süütamata sigaretti.

Alaealisele võib suitsetamise, tubakatoodete omamise või omandamisega vahelejäämisel määrata kuni 600-kroonise trahvi, alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muud moodi tubakatoote tarvitamist alustama mõjutamise eest võib saada trahvi kuni 18 000 krooni. Alaealisele suitsu ostmise või pakkumise eest saab trahvida kuni 6000 krooniga.

Tubakaseadus vähendab ka sigarettide tõrvasisaldust. Kui varem oli lubatud müüa sigarette maksimaalse tõrvasisaldusega 12 ja nikotiinisisaldusega 1,2 milli-

grammi, siis sellest aastast vähenesid need arvud vastavalt 10 ja 1 milligrammini sigareti kohta.

Käiku on läinud uued pakendid, mis on varustatud uute tervise-ohu üld- ja  lisahoiatustega. Uueks nõudeks on kohustusliku märke tegemine sigaretipakile maksimaalsest vingugaasi sisaldusest, mis ei tohi ületada 10 milligrammi sigareti kohta. Pakenditelt kadusid sellised eksitavad kirjed nagu “light”, “ultra-light” ja “mild”, mis võivad panna tarbijat uskuma, et sellised tooted on teistest vähem kahjulikud.

Allikas: sotsiaalministeerium