Alates 1. juulist muutub joobe tuvastamise ning proovide analüüsimise kord – esiteks võivad politseinikud kasutada analüüsidest keelduja peal sundi ning teiseks on proovide analüüsiõigus edaspidi vaid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil (EKEI), teatas justiitsministeerium


„Need inimesed, kes loobuvad kohapeal tehtavatest kiirtestidest, peavad teatavasti andma joobe tuvastamiseks vere- või uriiniproovi,“ selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Hendrik Kaing. „Paraku näitab praktika, et on terve rida inimesi, kes loodavad, et laua alla pugedes või kivistunult paigal seistes õnnestub neil protseduurist mööda hiilida.“

Uuendusena saavad politseinikud nüüd lisaks läbirääkimisoskustele selliste kodanike peal ka sundi kasutada. “Välja näeb see nii, et korravalvurid hoiavad vastupunnijaid senikaua jõudu kasutades kinni, kuni meditsiinipersonal on saanud vajalikud protseduurid ära teha,“ sõnas Kaing.

Tema kinnitusel ei tähenda sunni kasutamise seadustamine kindlasti mingi jõuterroriajastu algust. „Sellist äärmuslikku meetodit kasutatakse vaid nende inimeste puhul, kellel puudub igasugune koostöövalmidus – kusjuures isegi neid ei saa kohe raudsesse haardesse haarata, vaid peab jätma veidi aega rahunemiseks ja ümbermõtlemiseks.“

Muudatused puudutavad lisaks tehtud vere- või uriiniproovi analüüsimist. Kui varemalt võisid seda teha nii tervishoiuteenuse osutajad kui ka ekspertiisiasutus, siis nüüd jääb see vaid EKEI pärusmaaks. Haiglad ja teised tervishoiuteenuste pakkujad jätkavad siiski proovide võtmist, sest seal on seda võimalik teha ööpäevaringselt.

„Tänaseni määrati enamikus Eesti raviasutustes etanooli ja narkootilisi aineid meetoditega, mis on erineva mõõtmistäpsusega, mis tähendab, et saadud analüüsitulemuste korduvus ja korratavus ei vasta kõikidele nõuetele,“ ütles Kaing. Tema kinnitusel võimaldab uuringute koondamine riikliku ekspertiisiasutuse kätte saada rahvusvaheliselt aktsepteeritavaid analüüsitulemusi ning vältida proovipettusi.