Uuringuloa ametlik keeldumisotsus

Mereuuringute tegemiseks nõusoleku andmisest keeldumine

Otsus antakse majandusvööndi seaduse (MVS) ja ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni (mereõiguse konventsioon) alusel ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse, tava, praktika ja haldusmenetluse seadusega (HMS).

1. Asjaolud ja menetlus

Nord Stream AG, kes on Šveitsis registreeritud juriidiline isik, esitas 31. mail 2007 Välisministeeriumile majandusvööndi uurimisloa taotluse. Uurimisloa taotluses esitatud andmete kohaselt soovib Nord Stream AG teha geofüüsikalisi ja geotehnilisi uuringuid, visuaalseid ülevaatusi ja võtta setteproove Eesti Vabariigi majandusvööndis. Lähtuvalt uurimisloa taotluses esitatud uuringuala keskjoone koordinaatidest ja sellest, et uuringuala ulatub keskjoonest kuni 1 km kaugusele, asub kavandatud uuringuala osaliselt Eesti Vabariigil territoriaalmeres (ca 4 km pikkuselt ja maksimaalselt 225 m laiuselt piirkonnas koordinaatidega 59°42,213´N ja 24°28,793´E).
Haldusmenetluse seaduse § 1 sätestab, et seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Nord Stream AG uurimisloa taotlust menetletakse MVS-i alusel ja kooskõlas HMS-iga, millega sätestatakse haldusmenetluse tingimused avalikus halduses, mh haldusakti andmisel.
HMS § 8 lg 1 sätestab, et haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. HMS § 2 lg 1 sätestab, et haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
MVS § 8 lg 1 alusel peavad välisorganisatsioonid, kes soovivad majandusvööndis uuringuid teha, esitama asjakohase taotluse Välisministeeriumile. Seega on määratud seadusega organ, kes asjaomaseid taotlusi menetleb.

2. Põhjendused
Olles analüüsinud uurimisloa taotluses toodud andmeid, küsinud arvamust pädevatelt valitsus- ja teadusasutustelt, lähtudes Eesti Vabariigi õigusaktidest, rahvusvahelisest õigusest, tavast ja praktikast ning arvestades Eesti Vabariigi suveräänsust territoriaalmeres ja Eesti Vabariigi huvisid majandusvööndis ning selle alusel mandrilaval, on otsustuse tegemisel arvesse võetud järgnevat.
Uurimisloa taotluse kohaselt on geotehniliste uuringute raames kavas teha mandrilaval puurimistöid. Uuringutegevuste loetelus on mainitud survekoonuspenetratsiooni (kuni 5 m sügavusele) ning proovide võtmist vibro- ja gravitatsioonipuure kasutades. Kuigi taotleja esitas oma 4. septembri 2007 kirjas seisukoha, et vibro- ja gravitatsioonipuuri kasutamine ei ole puurimine, on Välisministeerium tuginedes Keskkonnaministeeriumi ja teadusasutuste arvamustele seisukohal, et nende seadmete kasutamine on puurimine majandusvööndi seaduse § 8 lõike 2 punkti 2 mõttes. Geoloogiliste uuringute seisukohast on ka vibro- ja gravitatsioonipuuride puhul tegemist puurmehhanismidega. Mõistega „puurimine” on kaetud erinevad puurimisviisid: kõvade kivimite puhul pöörlevate puuride kasutamine, pehmete pinnaste korral vibro- ja gravitatsioonipuuride kasutamine. Kuna uurimisloa taotlus näeb ette puurimist mandrilaval, siis on Eesti Vabariigil õigus MVS § 8 lg 2 p 2 alusel ja kooskõlas mereõiguse konventsiooni artikliga 81 ja 246 lg 5 punkt b uuringuks nõusoleku andmisest keelduda.
Uurimisloa taotluse kohaselt kavandatud laialdaste uuringutega on hõlmatud suur osa Eesti Vabariigi majandusvööndist ja mandrilavast Soome lahes. Taotluses nimetatud meetodeid kasutades annavad uuringud teavet Eesti Vabariigi loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta. Kuigi Nord Stream AG on oma 31. mai 2007 esitatud uurimisloa taotluses selgitanud, et uurimistööd ei hõlma informatsiooni kogumist loodusvarade mahu ega nende kasutamise võimaluste kohta, on Välisministeerium tuginedes pädevate teadusasutuste arvamustele seisukohal, et plaanitavate uuringute käigus saadakse siiski andmeid loodusvarade kohta Soome lahes. Maavarad, mille kohta uuringute käigus saadakse teavet, on tulevikus Eesti Vabariigi jaoks olulised mineraalsed ressursid, isegi kui Eesti Vabariik neid lähiajal ei kasutata. Kuna uuringud annavad teavet Eesti Vabariigi loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta, on Eesti Vabariigil õigus MVS § 8 lg 2 p 1 alusel uuringuks nõusoleku andmisest keelduda.
31. mail 2007 esitatud uurimisloa taotluse kohaselt ulatub uuringuala keskjoone punktide 6 ja 7 vahel osaliselt Eesti Vabariigi territoriaalmerre. Taotleja on oma 4. septembril 2007 kirjas väitnud, et „taotlusega koos esitatud geograafilise spetsifikatsiooni kohaselt siseneb kavandatava gaasi ülekandesüsteemi koridori välispiir Eesti Vabariigi territoriaalvetesse”. Lisaks näeb Nord Stream AG oma uurimisloa taotluses ette laiendada uuringuala piiritlemata ulatuses. Nord Stream AG väidab, et „kahekilomeetrist uurimisala võidakse laiendada ebasoodsa merepõhja morfoloogiaga piirkonnas selleks, et määrata gaasijuhtme võimalikud asukohad, kus mõju keskkonnale oleks minimaalne.” Seega ei ole Nord Stream AG hoolimata oma 4. septembril 2007 kirjas esitatud väitest, et „ei kavanda uuringute teostamist Eesti Vabariigi territoriaalvetes”, uuringuloa taotluses esitatud uuringuala ulatust muutnud. Mereõiguse konventsiooni artiklite 2 ja 245 kohaselt on rannikuriigil suveräänsus territoriaalmeres ja täielik otsustusõigus territoriaalmere uuringute ja muu tegevuse lubatavuse üle. Kuna uurimisloa taotlus hõlmab uurimist territoriaalmeres, on Eesti Vabariigil õigus tulenevalt ülalnimetatud artiklitest jätta uurimisloa taotlus rahuldamata.

3. Otsus
Lähtudes eeltoodust ja majandusvööndi seaduse § 8 lg 2 p-de 1 ja 2 ning mereõiguse konventsiooni art 245 ja 246 lg 5 punkt b alusel ning kooskõlas haldusmenetluse seadusega keelduda Nord Stream AG-le nõusoleku andmisest mereuuringute tegemiseks.
4. Vaidlustamine
Otsust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse § 9 lg 1 alusel 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.