Uuring: vabadussammas võitis eestlaste poolehoiu

 Eesti Päevalehe tellitud uuringu tulemused näitavad, et üle 60 protsendile Eesti elanikest meeldib äsja avatud Vabadussõja mälestussammas. Naiste ja mees­te arvamused uuringutulemuste järgi oluliselt ei lahkne, ka ei olnud suuri erinevusi vanuserühmade vahel. Kõige enam on neid, kellele sammas väga meeldib, üle 55-aastaste vastanute hulgas.

Faktum & Ariko uuringujuhi Kalev Petti sõnul on tulemused ootuspärased. Samal ajal võinuks tema meelest arvata, et vastajad on kriitilisemad, sest nii enne kui ka pärast vabadussamba valmimist on sel teemal toimunud mitmed vaidlused. Protsentuaalselt kõige enam vastati, et vabadussammas pigem meeldib. „Suurem osa hinnanguid on reservatsiooniga. Neid, kellele sammas väga meeldib, pole ülemäära palju,” kinnitas Petti ja lisas, et uuringutulemuste järgi valitseb rahva seas ebalev suhtumine ja sambaga harjumiseks vajatakse aega.

Samuti võis Petti sõnul eeldada, et erinev suhtumine ilmneb rahvuslikul tasandil, ja seda näitasid ka uuringutulemused. Kui eesti keelt emakeelena rääkijate hulgas meeldis sammas 73 protsendile, siis muukeelsete hulgas vaid 28 protsendile.

Tegelikult ju kena sammas

Ka  filosoofiadoktori ja propagandauurija Agu Uudelepa meelest pole uuringutulemused üllatavad, sest rahva toetust sambale võis märgata juba enne selle valmimist. „Kui meelde tuletada, siis kritiseerijad olid peamiselt kunsti- ja kultuuriinimesed ning rahva hulgast kostis ka hääli, et tegelikult on see ju kena sammas,” ütles Uudelepp. „Vaidlused on jäänud minevikku.”

Kas sammas meeldib või mitte, ei seostu Tšehhi firma tehtud töö kvaliteediga. „Pigem vaatavad inimesed nii, et meie tellisime endale ilusa samba, aga näed, väljamaalased tegid selle ilusa samba natuke viletsalt,” ütles Uudelepp.

Tema sõnul on vabadussammas rahvale arusaadav. „Sambal on see pluss, et ta on lihtsalt mõistetav. Seal ei pea inimene tõlgendama hakkama, mis asi see on. See on suur klaasist sammas, kus on vabadusrist peal,” rääkis Uudelepp. Lisaks võib tugevate külgedena esile tuua, et sammas avati võidupühal ja avamisest tehti ka teleülekanne.

Uuringutulemuste järgi on sammast oma silmaga vaatamas käinud veerand elanikkonnast, kokku on mälestusmärki näinud ligi 90 protsenti eestlastest. „Üllatav oli, et hinnang sõltus väga vähe sellest, kas inimene oli sammast näinud vahetult või mitte,” ütles Petti.

Uudelepa sõnul võib sammas muutuda üheks eestluse sümboliks nagu laulupidugi. „Kui vaadata, kui palju oli osalejaid ja külastajaid laulupeol sel aastal, kuigi mõne aasta eest räägiti, et laulupidu hakkab oma tähendust kaotama, või kuivõrd palju vaatasid inimesed saadet „Eesti otsib lemmiklaulu” ja vaadata, mis laul seal võitis – Tõnis Mäe „Koit”, mis on selline rahvusliku ärkamisaja laul –, siis vabadusristi kandev sammas võib minna sinnasamasse ansamblisse,” rääkis ta.

Eelmisel nädalal Faktum & Ariko tehtud telefoniküsitluses osales 497 vastajat üle riigi, vastajaid eristati soo, vanuse, emakeele ja elukoha järgi.

•• Eesti Päevaleht uuris, mida arvasid üleeile Vabaduse väljakule sammast vaatama tulnud inimesed.

Riina Leesalu,

üle 50, Põlva

•• Ei meeldi see sammas. Ülemine osa meenutab midagi, ei taha öelda, mida. Võib-olla siis, kui plats saab valmis, on kõik komplekt­ne, aga praegu jätab ükskõikseks. Olen varem telerist võidu­sammast näinud, nüüd tulime siis oma silmaga vaatama.

Garme Korpelainen,

18, Riisipere

•• Ma ei võta seda nii väga tõsiselt. Nii paljud inimesed on öelnud, et sammas ei sobi. Mina olen rahul. See on ikkagi meie, eestlaste tehtud, ma hindan seda. Käisin ka ava­misel. Selts­konnas paljud arutlevad samba üle, kuid inimesed võtavad seda liiga tõsiselt.