Uuring: autostumise vastu aitab hästi CO2-põhine maks

 Täna tutvustatakse avalikkusele valitsuse juures tegutseva säästva arengu komisjoni egiidi all valminud säästva transpordi raportit. Esindusliku eksperdirüh-ma tehtud põhjaliku analüüsi tulemused ja soovitused on riigi senise üsna leige transpordipoliitika kujundamise taustal liialdamata öeldes julged. Nii tõdetakse, et riik ei saa endale lubada jätkuvat pea liiva alla peitmist aina süveneva ja kulukama autostumise probleemi eest. Selleks et vähendada transpordisektori suurt energiakulu ehk suurendada säästlikkust, on praegu paras aeg vaadata otsa selgetele meetmetele, mis suunaksid inimesi liiklema väiksema kütusekuluga.

Muuseas tuleb tõsiselt mõelda näiteks CO2 näitajatel põhinevale automaksule, soodustustele või muudele fiskaalsetele meetmetele, aga ka ühistranspordi ja kergliikluse võimaluste palju jõulisemale arendamisele. Riigikantselei ja EL-i raha toel valminud uuringu tegemist juhtis Mari Jüssi SA-st Säästva Eesti Instituut. Ta rõhutas, et tegemist pole riikliku tegevuskavaga, vaid ainult ekspertide soovitustega. Sellest ka julgemad järeldused, kui võinuks muidu oodata. „Eesmärk ei olnud panna kõigile mugavaid ja meeldivaid lõppjäreldusi, vaid see on ikkagi ekspertraport, mida ei saa võtta avaliku tegevus- või arengukavana,” rääkis Jüssi.

Käes on säästmise aeg

Uskudes raporti autorite aastapikkuse töö kokkuvõtet, pole riigil enam muud võimalust kui hakata kiiresti transpordisektorit säästlikkuse poole lükkama. Nii sedastatakse uuringu tulemustes, et transpordisektor tarbib Eestis pea veerandi kogu energiast ja sõidukite kütusekulu on pidevalt kasvanud. Euroopa Liit on riigil lubanud võrreldes 2005. aastaga transpordisektorist pärinevat kasvuhoonegaaside hulka isegi 11 protsendi võrra suurendada. Ent nagu selgub raportist, on see kasvuruum paraku juba praegu otsas. Jüssi tõdes, et oma osa mängib selles inimeste harjumus osta endale ebaefektiivseid ehk suure kütusekuluga autosid. „See pole müüt, et eestlane ostab enne suure võimsa auto kui püüab parandada oma muud eluolu,” nentis uuringu juht.

Tõepoolest, Eestis ostetavate uute autode kütusekulu ana-lüüsist selgus, et üle poole registreeritavatest uutest autodest on sama suure kütusekuluga, kui olid enim müüdud sõidukid 15 aastat tagasi. See tähendab, et uued autod neelavad Eestis juba 20% rohkem kütust kui EL-is keskmiselt. Jüssi sõnul soodustab selliseid valikuid riigi üpris pealiskaudne tegevus ökonoomsuse arendamisel transpordisektoris. „Erinevates investeerimis- ja arengukavades deklareeritakse küll, et eelistame ühistransporti ja ohjeldame autostumist, kuid kõik, mis puutub rakenduspoolt, on suunatud ainult autokasutamise mugavuse soodustamiseks,” tunnistas ta raportile tuginedes.

Kütuseaktsiisist ei piisa

Raportis viidatakse väga selgelt, et üks viis, kuidas riik saaks suunata inimesi senisest efektiivsemaid autosid soetama, on kütusekulul ehk CO2-l põhineva automaksu kehtestamine. Kütuseaktsiisist üksinda jääb selgelt väheks. „Kui tõsta kütuseaktsiisi 25 protsenti, siis see mõjutaks ainult ühe protsendi võrra ökonoomsema auto valikut. Millegipärast ostuhetkel ei mõtle inimene, millised hakkavad tal olema jooksvad kulud. Aga kui panna auto kütusekulul põhinev registreerimismaks või aastamaks, siis on uutel autodel võimalik umbes viiendik ökonoomsust juurde saada,” sedastas Jüssi. See väide pole laest võetud, vaid põhineb naaberriikide, eriti Soome kogemusel.

Veel mõne aja eest olid näiteks põhjanaabrite autosoetamise eelistused eestlaste omadega täiesti sarnased – auto kütusekulule ei pööratud tähelepanu. Kuid pärast CO2-l põhineva maksustamise kehtestamist on olukord muutunud. „Soome on viimase kolme-nelja aastaga läinud meist kolinal ette,” viitas uuringu juht. Raportist tuleb välja ka huvitav tõsiasi, mis kummutab levinud kartuse, justkui võiks uute autode kütusekulul põhinev maksustamine lüüa vaesemate inimeste rahakoti pihta. Nimelt selgus, et kõige suurema kütusekuluga ehk saastavamaid sõidukeid võetakse enim arvele Harju-, Tartu- ja Pärnumaal. Ehk siis paigus, kus inimeste sissetulekud ja ostujõud on kõige suuremad.

Huvitavaid fakte

•• Transport põhjustab aastas riigile 500 miljoni euro eest negatiivseid kulusid.

•• Selle alla käivad õnnetuste, õhusaaste, müra ja kliima-muutustega seotud kulud.

•• Sõiduauto hind oli 2009. aastal võrreldes 2004. aas-taga 30 protsenti odavam.

•• Viimase 15 aasta jooksul on kütuseaktsiisi tõstetud 10 korral, ent see pole mõjutanud ostma ökonoomsemaid autosid ega vähendama kütuse tarbimist.